See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7923
ETF7923 "Läänemere regiooni õiguskultuurid juriidilistes ajakirjades: ajalooline ja võrdlev perspektiiv (1.01.2009−31.12.2011)", Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
ETF7923
Läänemere regiooni õiguskultuurid juriidilistes ajakirjades: ajalooline ja võrdlev perspektiiv
Legal cultures of the Baltic Sea area in juridical periodicals : historical and comparative perspective
1.01.2009
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.7. ÕigusteadusH300 Õiguse ajalugu 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Õigusteaduskondkoordinaator01.01.2009−31.12.2011
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009230 400,00 EEK (14 725,24 EUR)
01.01.2010−31.12.2010209 760,00 EEK (13 406,11 EUR)
01.01.2011−31.12.201113 406,40 EUR
41 537,75 EUR
0,00 EUR

Koos modernse ühiskonna kujunemisega muutus perioodiliselt ilmuv ajakirjandus uue modernse avalikkuse põhiliseks meediumiks. Alates 19. sajandist hakkas nn. üldise ja erinevaid valdkondi hõlmava perioodika kõrval ilmuma ka kitsalt erialane perioodika. Nagu ajakirjandust üldse võis käsitada ühe või teise epohhi „kultuurilise mäluna”, nii saab juriidilist perioodikat käsitada „õiguskultuuri mäluna”. Õiguse ja õigusteaduse erinevate meediumide (seadused, kohtuotsused, teaduslikud monograafiad, õpikud jne.) seas kuulub juriidilisele perioodikale eriline roll. Formaalses mõttes on perioodika kõige dünaamilisem õiguse meedium. Sisuliselt on see aga sõlmpunkt, kus saavad kokku õigusteadus, kohtulik ja administratiivne praktika, õiguspoliitika, ka üldine poliitika ehk teisisõnu: konkreetse õiguskultuuri igapäev. Samas on erinevatel õiguskultuuridel ka erinev ajakirjanduskultuur. Läänemere regiooni riikide poliitiline ajalugu 19.-20. sajandil on olnud nii mitmekesine, et lausa sunnib küsima juriidilise ajakirjanduse rolli järele sellistes protsessides nagu suurvõimude hegemonialism ja sellele vastanduv territoriaalne ning rahvuslik autonoomiataotlus, rahvuslik ärkamine ja rahvusriiklusele õiguskultuuriliste eelduste kujundamine, rahvusriiklike õiguskordade ja sellega koos rahvusliku õiguskeele kujundamine, uue seadusandluse tõlgendussuundade kujundamine, totalitaarriiklike eesmärkide ja instrumentide elluviimine, postsovjetlike õiguskordade õigusriiklik transformatsioon jne. Eesmärgiks on välja selgitada, kas niisugused murrangulised transformatsiooniprotsessid toovad kaasa ka struktuurilisi erinevusi juriidilise perioodika sisulistes intentsioonides, võrreldes näiteks Läänemere läänekalda suhteliselt stabiilsemate õiguskultuuridega. Omaette erilist tähelepanu väärivad poliitilisest mainstream’ist kõrvale jäävad ehk emigratsioonis avaldatud ajakirjad. Selliste väljaannete puhul püstitub küsimus nende õiguskultuurilisest ja –poliitilisest funktsioonist eriti teravalt. Tähelepanui pööratakse ka küsimusele, kas teaduslik-kultuuriliste eeskujuriikide vahetumine rahvusvahelises plaanis leiab kajastust ka rahvuslikes juriidilistes ajakirjades. Samuti püütakse välja selgitada, kas globaliseerumisega kaasnevale fragmentariseerumisele on võimalik vastu töötada regionaliseerumise vahenditega, milleks pakub võimalusi ka regionaalse juriidilise avalikkuse kujundamine vastava perioodika abil.
With the formation of the modern society, the periodical journalism became the main medium of the new modern publicity. Next to the so-called general periodicals and periodicals on different subjects since the 19th century there started to appear narrowly specialized periodicals. As journalism could be dealt as a cultural memory of one epoch or another, so can the juridical periodicals be dealt as the memory of legal culture. Legal periodicals play a special roll within other mediums of law and legal science (legislative acts, court judgments, scientific monographs, textbooks and so on). Periodicals are formally the most dynamic medium of law. In essence they could be called the nodal point, “medial crossing-point” (M. Stolleis), where legal science, judicial and administrative practice, legal politics and general politics meet, in other words, the everyday of a concrete legal culture. The Baltic Sea region countries political history of the 19th and 20th century has been so diverse, that it compels to ask about the role of juridical journalism in such processes as the hegemonialism of great powers and its antipode territorial and national autonomy request, nation building, national awakening and the formation of the legal cultural premises of the nation state, the formation of a nation-state legal order and with it the formation of the nation legal language, the formation of interpretation orientations of new legislation, the enforcement of the aims and instruments of the totalitarian state, the transformation of post soviet countries legal orders to the rule of law and so on. The aim is to ascertain whether this kind of revolutionary transformation processes entails also structural differences in basic institutions of juridical periodicals compared to for instance the comparatively stable legal cultures of the Baltic Sea western shore. Special attention should be paid to journals published away from the political mainstream, journals published in emigration. The question of legal cultural and political functions rises very acutely with these types of publications. Attention will be turned to the question, whether the exchange of the scientific cultural example countries in international perspective is reflected in national juridical journals. An objective will be to find out, if the fragmentation brought by globalization fought by regionalizing instruments, amongst them a possibility for shaping regional juridical public with corresponding periodicals.