"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8558
ETF8558 "Eestikeelse spontaanse dialoogi struktuuri loomise keelelised vahendid (1.01.2011−31.12.2014)", Andriela Rääbis, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
ETF8558
Eestikeelse spontaanse dialoogi struktuuri loomise keelelised vahendid
The Linguistic Means of Structure Formation in Estonian Spontaneous Dialogue
1.01.2011
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2011−31.12.2014
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201110 200,00 EUR
01.01.2012−31.12.201210 200,00 EUR
01.01.2013−31.12.201310 200,00 EUR
01.01.2014−31.12.201410 200,00 EUR
40 800,00 EUR

Projekti eesmärk on analüüsida eestikeelsete spontaansete suuliste ja internetidialoogide sekventsistruktuuri ning keelelisi vahendeid, mille abil dialoogi struktuur luuakse. Uurime, kuidas struktuurid luuakse konkreetse vestluse käigus. Teoreetilisteks ja metodoloogilisteks lähtekohtadeks on suhtluslingvistika (interactional linguistics), vestlusanalüüs (conversation analysis) ja rühmakuuluvuse kategoriseerimise analüüs (membership categorization analysis), mis on kvalitatiivsed empiirilised lähenemisviisid. Eri tüüpi dialoogide sekventsistruktuuri on Eestis vähe uuritud. Projekti käigus analüüsitakse suulist silmast silma ja telefonisuhtlust (nii argivestlusi kui institutsionaalset suhtlust) ning kirjalikke internetidialooge. Internetidialooge ühendab suuliste dialoogidega spontaansus ja järjendilisus. Samas eristab neid muuhulgas kirjalik vorm ja sellest tingitud erinevused nii keelekasutuses kui ka kõnevoorude ülesehituses (nt vooruvahetuse võimalik ajaline nihe). Senised uurimused on näidanud, et Internetis kasutataval spontaanse suhtluse keelel on ühisjooni nii suulise kui ka kirjaliku keelega, sest seda luuakse siin ja praegu ning teksti planeerimine avaldub teksti pinnal. Sellele lisanduvad omakorda internetikeele erijooned (nt emotikonid ja teksti ruumiline paigutamine). Suulise suhtluse ja internetisuhtluse sekventsiaalsel struktuuril on nii ühis- kui erijooni. Meie üheks hüpoteesiks on see, et mõned erinevused on tingitud suhtluskeskkonna erinevusest ja kirjaliku ja suulise teksti loomise eripäradest. Meid huvitab see, kuidas kujunevad sekventsistruktuurid internetidialoogides, milliste keeleliste vahendite abil need luuakse ja mille poolest erinevad internetidialoogid suulistest dialoogidest. Suulise dialoogi struktuur on lineaarne, selle loomiseks kasutatakse sekventsiaalseid vahendeid. Teatud tüüpi internetidialoogide struktuur on pigem katkendlik (nt kommentaariumides), ja me oletame, et sekventsiaalne kohesioon saavutatakse eeskätt rühmakuuluvuse kategoriseerimise abil. Mõned suulise dialoogi ja internetidialoogi erinevused on tingitud sellest, et internetidialoogi osalejatel ei ole sümmeetrilist vastutust dialoogi jätkumise eest nagu suulises suhtluses. Projektis kasutame Tartu ülikooli Eesti suulise keele korpust, Tartu ülikooli Eesti dialoogikorpust ja Tartu ülikooli Netiallkeelte korpust.
The aim of the project is to analyze sequential structure of Estonian spoken and internet dialogues and to indicate how the structure is established using different linguistic means during the ongoing interaction. The theoretical and methodological background of the project is Interactional Linguistics, Conversation Analysis (CA) and Membership Categorization Analysis (MCA). The research is based on qualitative empirical microanalysis. The sequential structure of different types of Estonian dialogues is rather an unexplored area. In this project, we are going to study both spoken face-to-face as well as telephone dialogues (both everyday and institutional interaction) and written Internet dialogues. Spontaneity and sequentiality are properties that are common for spoken interaction and interaction on the Internet. On the other hand, there exist important dissimilarities that mark the Internet interaction, for example differences in language use and turn organization (e. g. potential time shift in turn-taking) caused by written form. Previous studies have shown that language used in spontaneous interaction on the Internet shares common features both with written and spoken language, because the text is created here and now, the planning problems are mirrored on the surface of the text. In addition, there exist some Internet-language specific features, e.g. emoticons and visual arrangement of the text. The sequential structures of spoken interaction and interaction on the Internet have particular similarities and certain differences. Our hypothesis is that some differences are caused by interactional organization and creating written and spoken text. We are interested by which linguistic means the structure of Internet interaction is established and what are the qualities that distinguish it from the structure of spontaneous spoken interaction. The structure of Internet commentaries is discontinuous and non-linear and we hypothesize that one of the means to create sequence cohesion is membership categorization. Some differences are caused by the fact that participants of Internet dialogue do not have symmetrical responsibility of maintaining the dialogue as the participants of the spoken dialogue do. In the project we use the Corpus of Spoken Estonian of the University of Tartu, the Estonian Dialogue Corpus of the University of Tartu and the Internet Corpus of the University of Tartu.
Projekti eesmärgiks oli uurida suuliste ja internetidialoogide sekventsistruktuuri ja tuvastada neis struktuuri loomise keelelisi vahendeid. Vaadeldi ühiste suhtlusmustrite avaldumist eri suhtlussituatsioonides. Teoreetilisteks ja metodoloogilisteks lähtekohtadeks olid suhtluslingvistika, vestlusanalüüs ja rühmakuuluvuse kategoriseerimise analüüs. Projektil oli kolm allteemat. 1. Dialoogide mikrostruktuuri uurimisel keskenduti direktiivi- ja küsijärjenditele, dialoogipartiklitele, eneseparandustele ja partneri algatatud parandustele. Toodi välja direktiivi vormistusviisi (sh kaasneva mitteverbaalse tegevuse) ja järelliikme seosed. Selgitati välja küsimuste liigi, vormi, suhtlustegevuse ja suhtlejate episteemilise staatuse vahekord ning erinevate episteemiliste hoiakute vormistamise vahendid. Uuriti partikleid jah, jaa, jaajaa; samuti vene keele dialoogipartikleid ja partiklistunud adverbe, selgitati välja nende kasutusalad ja suhtlusfunktsioonid. Käsitleti verbaalse ja mitteverbaalse modaalsuse kasutamist parandussekventsides. 2. Dialoogide üldstruktuur. Toodi välja argitelefonivestluse lõpetussegmendis kasutatavate keeleliste vahendite seosed sotsiaalsete ja situatiivsete teguritega. Kirjeldati eesti keele kui võõrkeele õpikutes sisalduvate telefonidialoogide ja autentsete dialoogide struktuuri erinevusi. Leiti, et dialoogiaktide naabruspaarid võimaldavad märgendatud infodialoogides automaatselt määrata lineaarse struktuuri ning infodialoogi põhiosas esinevad alamdialoogid. Argumenteerimisdialoogide struktuuri analüüsi tulemusena kirjeldati arvutusmudelit, mida rakendatakse eksperimentaalses dialoogsüsteemis. 3. Internetidialoogide struktuur. Käsitleti netiportaalis ilmunud arvamusteksti ja sellele järgneva kommentaariumi sidususe loomise võtteid. Analüüsiti inimeste kategoriseerimisi erinevates netikeskkondades. Toodi välja eneseparanduste tüübid ja funktsioonid kirjalikes spontaansetes MSN-dialoogides, samuti uuriti nende dialoogide süntaksit.