"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7584
ETF7584 "Saksa natsionalismi filosoofiline kujunemine (1750-1815) (1.01.2008−31.12.2010)", Eva Piirimäe, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
ETF7584
Saksa natsionalismi filosoofiline kujunemine (1750-1815)
The Philosophical Genesis of German nationalism (1750-1815)
1.01.2008
31.12.2010
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH130 Filosoofia ajalugu 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)34,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.13. RiigiteadusedS170 Poliitikateadused, administreerimine 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH271 Poliitika ajalugu 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)33,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskondkoordinaator01.01.2008−31.12.2010
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008214 656,00 EEK (13 719,02 EUR)
01.01.2009−31.12.2009206 070,00 EEK (13 170,27 EUR)
01.01.2010−31.12.2010187 320,00 EEK (11 971,93 EUR)
38 861,22 EUR

Projekt keskendub saksa rahvusluse filosoofilisele kujunemisele 1750-1815. Projekti eesmärgiks on uurida patriotismi, rahvusluse ning natsionalismi omavahelisi seoseid ja üleminekuid. Lähtuvalt 18. sajandi mõistesüsteemist eristatakse projektis patriotismi ja rahvuslust vastavalt nende moraalsete hoiakute peamisele objektile (poliitiline või kultuuriline kogukond); vastandades omakorda patriotismile ja rahvuslusele kui neutraalsetele hoiakutele negatiivse hoiaku – natsionalismi. Natsionalismi all mõistetakse patriotismi või rahvuslust, mis on rakendatud riigi või rahvuse (või mõlema) agressiivse huvipoliitika teenistusse. Üldteoreetiliselt kontrollitakse projektis hüpoteesi, et patriotismi, rahvusluse ja natsionalismi näol pole tegemist vastanditega, vaid iseseisvate nähtustega, mis võivad omavahel põimuda või isegi üksteiseks muutuda. Nende ideoloogilist sisu ei ole võimalik fikseerida, vaid see sõltub muudest rahvuskultuuris valitsevatest väärtustest ning poliitilisest kontekstist, milles seda ideoloogiat kasutatakse. Projektis uuritakse saksa natsionalismi filosoofilise kujunemisloo (1750-1815) kui “case study” näitel, millistes tingimustes algselt rahumeelne ning liberaalsete väärtustega seonduv patriotism ja rahvuslus muunduvad agressiivseks natsionalismiks. Toetudes grantihoidja varasematele uurimustele, on püstitatud radikaalselt uudne hüpotees saksa natsionalismi filosoofilisest kujunemisest. Alates 19. sajandist on olnud üldaktsepteeritud, et saksa natsionalismi ideoloogia kujunes välja 18. sajandi lõpul inspireerituna Johann Gottfried Herderi ning saksa romantikute organitsistlik-historistlikest kultuuri- ja rahvuse teooriatest. Selle vaate kohaselt vastandus saksa rahvuslus radikaalselt Lääne-Euroopa valgustusele ning oli algusest peale anti-demokraatliku ning agressiivse värvinguga. Kavandatav uurimus näitab, et saksa patriotismi ning seejärel rahvusluse ideoloogia arenevad välja juba 1750. aastatel üle terve Euroopa populaarsetest briti esteetilise moraali kontseptsioonidest ning proto-liberaalsetest demokraatliku monarhia teooriatest. Herder vaid arendab neid edasi. Algselt oli see süntees põhialuselt kosmopoliitne ja rahumeelne, ent omandas agressiivse värvingu siis, kui seda hakati teadlikult rakendama riikliku agressiivse huvipoliitika teenistuses – esmalt Seitsme-aastase sõja ajal (1756-1763) ning jõulisemalt 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses üha intensiivsema majandusliku ja poliitilise rahvusvahelise rivaliteedi tingimustes.
The project focuses on the philosophical genesis of German nationalism from 1750-1815. Its theoretical aim is to throw light on the conceptual boundaries and mutual relationship between patriotism and nationalism. Following the eighteenth-century practice, the term ‘patriotism’ is used to designate moral commitment to one’s political or ethnic-cultural community, while reserving ‘nationalism’ for the self-centred and aggressive attitude towards outsiders or other communities. The general assumption of the project is that these attitudes are analytically distinguishable only to a certain extent, as their boundaries are fuzzy in practice due to their ideological vacuousness. The content of these ideologies depends strongly upon the general political context in which they are put to use. The philosophical genesis of German nationalism would serve as a case study for specifying some of the conditions under which the originally liberal and cosmopolitan patriotism (incl. ethnic patriotism) turn into nasty nationalism. The project departs from a radically novel hypothesis about the philosophical origins of German nationalism. The common view in the English-speaking world is that German nationalism originated in Romantic philosophy and became the archetype of the ‘ethnic-cultural’ varieties of nationalism which were opposed to the Enlightenment values and had an anti-democratic and aggressive bias programmed into them. The project aims to show that the origins of German nationalism must be seen in 'mainstream' Enlightenment moral and political philosophy - 'aesthetic' theories of morality and proto-liberal theories of democratic monarchy. The mainstream ‘aesthetic’ moral philosophy was cosmopolitan in its moral outlook and the theories of patriotism that grew out from it were initially fiercely opposed to the contemporary ‘nationalism’ as manifested in the aggressive foreign policies of modern states. Nevertheless, ‘aesthetic patriotism’ eventually turned into nationalism because it was soon understood that it could be used for supporting the modern state engrossed in international rivalry. This process started already in the Seven Years’ War (1756-1763), but intensified at the end of the eighteenth century and at the beginning of the nineteenth century in the context of even stronger international economic and political antagonism.