See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu" projekt EKRM04-34
EKRM04-34 (EKRM04-34) "Vanem eestikeelne ajakirjandus kui rahvusliku mälu ja identiteedi kandja (1.01.2004−31.12.2008)", Merike Kiipus, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKRM04-34
Vanem eestikeelne ajakirjandus kui rahvusliku mälu ja identiteedi kandja
1.01.2004
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2004−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004330 000,00 EEK (21 090,84 EUR)
01.01.2005−31.12.2005370 000,00 EEK (23 647,31 EUR)
01.01.2006−31.12.2006370 000,00 EEK (23 647,31 EUR)
01.01.2007−31.12.2007370 000,00 EEK (23 647,31 EUR)
01.01.2008−31.12.2008604 000,00 EEK (38 602,64 EUR)
130 635,41 EUR

Projekti eesmärgid. 1) Eesti ajakirjanduse analüütilise retrospektiivse üldise bibliograafia (1821-1944) koostamine ja kättesaadavaks tegemine; 2) biograafilise andmebaasi ISIK loomine ja sidumine analüütika andmebaasiga BIBIS; 3) vanema ajakirjanduse tagatisfondi loomine; 4) vanema ajakirjanduse digitaliseerimine. Tähtsus: Eesti rahvuskultuuri arengu uurimisel on üheks olulisemaks allikmaterjaliks vanem eestikeelne ajakirjandus. Arvestades teadusliku uurimistöö vajadusi Eestis ja väljaspool Eestit tuleb jätkata eesti ajakirjanduse analüütilise retrospektiivse üldise bibliograafia koostamist. Ajakirjanduse retrospektiivne analüütiline andmebaas omab globaalset tähtsust eesti rahvuskultuuri ja teadusloo uurimiseks ning on aluseks mitmesuguste interdistsiplinaarsete uuringute teostamiseks. Ajakirjanduse sisu kartoteekides on talletatud Eesti kultuurilooline mälu. Analüütiline bibliograafia võimaldab koostada teatmeteoseid, erialaleksikone, isikubibliograafiaid, uurida Eesti Vabariigi (1918-1940) kultuuri- majandus- ja poliitilisi suhteid üksikute välisriikidega, vaadelda mistahes eriala arengut vanema ajakirjanduse (1821-1944) kaudu jne. Analüütiline andmebaas säästab haruldaste perioodikaväljaannete aastakäikude asjatut lappamist paljude uurijate poolt ning on abistavaks teejuhiks ükskõik millise sündmuse, teema, isiku, kohaajaloo jne uurimisel. Kuna vanem eestikeelne ajakirjandus on säilinud kõige täielikumalt ainult Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus, siis on ka analüütilise bibliograafia koostamine koondunud ainult Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonda. Eesti kultuuriuuringute kontekstis on väga oluline luua Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonna isikukartoteegi põhjal (ca 600 000 kirjet) ka biograafiline andmebaas ISIK ja siduda see koostatava retrospektiivse rahvusbibliograafia andmebaasiga BIBIS. Aasta-aastalt on kasvanud lugejate/uurijate (üliõpilased, õppejõud, õpilased, õpetajad, kultuuri-ja teadusasutuste töötajad, kodu-uurijad jne) huvi bibliograafiaosakonna teatmefondi vastu, seega on suurenenud ka originaalsete allikmaterjalide käsutamine. Kahjuks on paberkandjal säilinud perioodikaväljaanded pideva käsutuse tõttu väga halvas seisundis ning nii mitmedki aastakäigud kuuluvad restaureerimisele/konserveerimisele ning tulevad jooksvast käsutusest eemaldada, sest nende edasine käsutamine ohustaks originaaleksemplaride säilimist. Perioodikafondi päästmiseks tuleb taaskäivitada ajalehtede mikrofilmimine (kätkes 2001. aastal) ning teha mikrofilmid digitaalkujul kättesaadavaks kõigile lugejatele. Nõukogude perioodil filmitut (üle 1000 rulli negatiiv-ja positiivfilme) ei saa kahjuks tõlgendada tagatisfondina, küll aga võiks neist valmistada digitaalseid kasutuskoopiaid. Aastail 1998-2000 mikrofilmiti vanemat perioodikat 70-le negatiivfilmile, mis vastavad kaasaegsele tasemele (ISO standard). 2003. a. alustati osakonnas Tallinna Teataja (1910-1922) ja Sakala (1878-1944) ning Päevalehe (1921-1940) digitaliseerimist, kuid saadud pildifailid (tif-vorming) on vaja konventeerida vaataja programmi jaoks (png-vormingu) pildifailideks ja indekseerida, mis on väga töömahukas ülesanne. ELNET Konsortsiumil, mille liige on ka Arhiivraamatukogu, on olemas vastav tarkvara png-failide töötlemiseks ning käsutamiseks. Kuna suur osa analüütilisest informatsioonist (1821-1944, 2,3 milj. ühikut) paikneb seni veel bibliograafiaosakonna kartoteekides (süstemaatiline-, isiku-, köha-) ja osalt ka ajalehelõigendite süstematiseeritud osana (1932-1940, 100 000 lõigendit) tuleks teha ka need kiiresti digitaalsel kujul kättesaadavaks kõigile uurijatele. Tulemused: Eesti ajakirjanduse üldise analüütilise retrospektiivse bibliograafia kaudu tagatakse ligipääs eesti rahvuskultuuri igakülgseks uurimiseks. Kaasaegse tehnoloogia baasil luuakse vanemast perioodikast nii tagatis- kui ka kasutusfond. Riskid: Eesti ajakirjanduse analüütilist retrospektiivset bibliograafiat on alates 1996. aastast koostatud projektfinantseerimise alusel. 2003. a. lõpp