See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalse uurimistoetuse rühmagrant (PRG)" projekt PRG619
PRG619 "Dopeerimise ja nanostruktureerimise toime spinellstruktuuriga optiliste materjalide kiirgustaluvusele " (1.01.2020−31.12.2020); Vastutav täitja: Aleksandr Luštšik; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, füüsika instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 257 125 EUR.
PRG619
Dopeerimise ja nanostruktureerimise toime spinellstruktuuriga optiliste materjalide kiirgustaluvusele
Effects of doping and nanostructuring on radiation resistance of spinel-structured optical compounds
1.01.2020
31.12.2020
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalse uurimistoetuse rühmagrant (PRG)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.10. FüüsikaP260 Tahke aine: elektrooniline struktuur, elektrilised, magneetilised ja optilised omadused, ülijuhtivus, magnetresonants, spektroskoopia1.3 Füüsikateadused75,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.12. Protsessitehnoloogia ja materjaliteadusT151 Optilised materjalid 2.5 Materjalitehnika25,0
PerioodSumma
01.01.2020−31.12.2020257 125,00 EUR
257 125,00 EUR

Meie peamiseks teaduslikuks eesmärgiks on laia keelutsooniga optiliste materjalide kiirguskahjustuse mehhanismide mõistmine ja seeläbi nende kiirgustaluvuse kohandamine dopeerimise ja nanostruktureerimise teel. Materjalide koostise ja struktuuri tüürimine soovitud omaduste saavutamiseks on põhimõtteliste keerukuste ja tehnoloogiliste probleemidega ülesanne. Kombineeritud struktuuridefektide ja kiirguskahjustuse kineetika eksperimentaalne uurimine ning teoreetiline modelleerimine võimaldab ennustada paljude rakenduste jaoks perspektiivsete optiliste materjalide kiirgustaluvust. Uurimistulemused on rakendatavad inimkonna järjest kasvava energiavajaduse rahuldamiseks arendatavate tuumasünteesi tulevikureaktorite (DEMO jt) diagnostikaseadmete akende loomiseks, võimsuselektroonikas, efektiivsetes ja säästlikes luminestsents/LED valgustites, uutes meditsiinidiagnostika detektorites jm. Meie uurimistöö on seotud osalusega EUROfusion konsortsiumi ja CERN-i rahvusvahelistes T&A programmides.
Our scientific goal is to understand the mechanisms of radiation damage and, thus, to tailor radiation resistance of wide-gap optical materials by targeted doping and nanostructuring. The tuning of material composition/structure, in order to obtain the desirable properties, is a challenging problem with fundamental complexity and technological issues. Combined experimental study and theoretical modelling of structural defects and different stages of radiation damage kinetics will allow us to predict a lasting radiation tolerance of optical materials promising for various applications. Research results will be implemented in the elaboration of advanced diagnostics windows for future fusion reactors (DEMO, PROTO, industrial) satisfying growing energy needs of our world; power electronics; efficient and benign luminescent tubes/LED in lighting, new detectors for medical diagnostics. Our research is a vital part of international R&D programs carried out by EUROfusion consortium and CERN.
Grandiprojekti peamiseks teaduslikuks eesmärgiks oli laia keelutsooniga optiliste materjalide kiirguskahjustuse mehhanismide mõistmine ja seeläbi nende kiirgustaluvuse kohandamine erinevatel meetoditel. Uurimistöö käigus õnnestus esmakordselt eksperimentaalselt tuvastada Frenkeli defektipaari anioonvakantsile komplementaarne element – üksik, st ühegi teise defektiga assotsieerimata, võresõlmede vaheline hapnik, mille ebaõnnestunud otsingud metallide oksiidides olid kestnud juba üle 40 aasta. Mitmesuguste struktuuridefektide lõõmutuskineetika täppismõõtmine (optilise neeldumise ja EPR meetoditel) binaarsetes ja keerulistes metallioksiidides võimaldas seda protsessi modelleerida difusiooniga juhitavate reaktsioonide teooria raames, mis muuhulgas võimaldab perspektiivsete funktsionaalmaterjalide kiirgustaluvust ka ennustada. Tulemusi saab kasutada kõrge kiirgustaluvusega materjalide loomiseks optilistele/diagnostika akendele tuumasünteesil põhinevates tuleviku energia seadmetes (ITER, DEMO, PROTO), aga ka uute kiirgusdetektorite ja energiasäästlike valgusdioodide arendamiseks. Meie uurimistöö oli lahutamatult seotud osalusega EUROfusion konsortsiumi, CERN-i jt rahvusvahelistes T&A tegevuse programmides. Projekti käigus saadud tulemused on avaldatud 12-s kõrge reitinguga ajakirja artiklis ning ühes kaitstud doktoritöös.