See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalse uurimistoetuse järeldoktori toetus" projekt PUTJD134
PUTJD134 (PUTJD134) "Elektrimasinate rikketuvastuse pöördprobleemide lahendamine (1.03.2015−28.02.2017)", Toomas Vaimann, Tallinna Tehnikaülikool, Energeetikateaduskond, Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut.
PUTJD134
Elektrimasinate rikketuvastuse pöördprobleemide lahendamine
Solution for inverse problems in fault detection of electrical machines
1.03.2015
28.02.2017
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalse uurimistoetuse järeldoktori toetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.8. Elektrotehnika ja elektroonikaT190 Elektrotehnika 2.2. Elektroenergeetika, elektroonika (elektroenergeetika, elektroonika, sidetehnika, arvutitehnika ja teised seotud teadused)100,0
PerioodSumma
01.03.2015−28.02.201776 125,00 EUR
76 125,00 EUR

Uurimisprojekti ülesanne oli uurida pöördprobleemide kasutamise ja lahendamise võimalusi elektrimasinate rikketuvastuse eesmärgil. Projekti käigus koostati põhjalik kirjanduse uuring, mille kaudu tuvastati, et tegu on elektrimasinate rikketuvastuse kontekstis täiesti uue ja seni lahendamata probleemiga. Antud uurimisvaldkonnas puuduvad olulised teadusliku kirjanduse allikad. Projekti käigus koostati mitmed, nii tervete kui ka riketega, elektrimasinate elektromagnetilased ja soojuslikud mudelid, kasutades nii analüütilisi kui numbrilisi meetodeid. Mudelite täpsust kontrolliti ja tõestati eksperimentaalselt. Pika katseperioodi käigus leiti ka uus ja praktikas potentsiaalselt väga suurt tähtsust omav uurimissuund, milleks on elektrimasinate rikketuvastus läbi mobiiltelefonide ja teiste mobiilsete „nutiseadmete“ salvestatava müra. Seoses uurimisteema uudsuse ja tööstusliku potentsiaalse huvi ja kasutusvõimaluste, tehti antud teemal ka ettevalmistavad uuringud. Põõrdprobleemide püstitamisvõimalused ja nende lahendamise strateegiad lahendati teoreetiliselt. Enamus vajalikku eeltööd mudelite, katsete ja informatsiooni kogumise näol on tänaseks sooritatud, et edaspidistes uurimistöödes oleks võimalik ka antud küsimuste praktiline lahendamine. Edasiste uuringute vajadus ja suunad kaardistati. Uurimisprojekti tulemusi on avaldatud mitmetes rahvusvahelistes ajakirjades ja konverentsikogumikes. Antud teemal on kirjutatud ja kaitstud ka üks magistritöö. Uurimistöös saadud tulemused ja teave on leidnud rakendust doktoritöödes. Antud uurimisteema edasiarenduseks on avatud konkurss doktorandi õppekohale. Uurimisprojekt on saanud rahvusvahelist tähelepanu, eelkõige elektrimasinate diagnostika valdkonnas tegutsevate uurimisgruppide ja teadlaste poolt. Projekti käigus rajati kontaktvõrk, millele tuginedes planeeritakse edasisi uuringuid ja prublikatsioone.
The research project was intended for investigating the possibilities of for inverse problems solutions in fault detection of electrical machines. During the Project, an up-to-date state-of-art in building electrical machines related inverse problems and their solution strategies was made. It was found, that there are no relevant research papers regarding the topic. Several electromagnetic and thermal models of healthy and faulty electrical machines, both analytical and numerical, were built. The accuracy of the models was verified during a long period of various experiments, during which, a new, emerging and potentially high interest research direction was found and dealt with. This is the audible noise preliminary diagnostics of electrical machines, using the recording abilities of mobile devices. Posing of inverse problems in electrical machine diagnostics and their solving strategies were solved theoretically. The need and possibilities for further study of the topic was mapped and most of the preliminary work, necessary for further commencement of the task has been done. The results of the Project have been published in several international conferences and journals. There has been an MSc thesis written and defended on the topic, input has been given for related PhD theses. A PhD position on the topic has been opened. The Project has gained international interest in the electrical machine diagnostics community and the contact network regarding the topic has been built.
Uurimisprojekti ülesanne oli uurida pöördprobleemide kasutamise ja lahendamise võimalusi elektrimasinate rikketuvastuse eesmärgil. Projekti käigus koostati põhjalik kirjanduse uuring, mille kaudu tuvastati, et tegu on elektrimasinate rikketuvastuse kontekstis täiesti uue ja seni lahendamata probleemiga. Antud uurimisvaldkonnas puuduvad olulised teadusliku kirjanduse allikad. Projekti käigus koostati mitmed, nii tervete kui ka riketega, elektrimasinate elektromagnetilased ja soojuslikud mudelid, kasutades nii analüütilisi kui numbrilisi meetodeid. Mudelite täpsust kontrolliti ja tõestati eksperimentaalselt. Pika katseperioodi käigus leiti ka uus ja praktikas potentsiaalselt väga suurt tähtsust omav uurimissuund, milleks on elektrimasinate rikketuvastus läbi mobiiltelefonide ja teiste mobiilsete „nutiseadmete“ salvestatava müra. Seoses uurimisteema uudsuse ja tööstusliku potentsiaalse huvi ja kasutusvõimaluste, tehti antud teemal ka ettevalmistavad uuringud. Põõrdprobleemide püstitamisvõimalused ja nende lahendamise strateegiad lahendati teoreetiliselt. Enamus vajalikku eeltööd mudelite, katsete ja informatsiooni kogumise näol on tänaseks sooritatud, et edaspidistes uurimistöödes oleks võimalik ka antud küsimuste praktiline lahendamine. Edasiste uuringute vajadus ja suunad kaardistati. Uurimisprojekti tulemusi on avaldatud mitmetes rahvusvahelistes ajakirjades ja konverentsikogumikes. Antud teemal on kirjutatud ja kaitstud ka üks magistritöö. Uurimistöös saadud tulemused ja teave on leidnud rakendust doktoritöödes. Antud uurimisteema edasiarenduseks on avatud konkurss doktorandi õppekohale. Uurimisprojekt on saanud rahvusvahelist tähelepanu, eelkõige elektrimasinate diagnostika valdkonnas tegutsevate uurimisgruppide ja teadlaste poolt. Projekti käigus rajati kontaktvõrk, millele tuginedes planeeritakse edasisi uuringuid ja prublikatsioone.