"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7954
ETF7954 "Euroopastumine Eesti hariduspoliitikas:poliitikatoimijate kohanemisvõime analüüs (1.01.2009−31.12.2010)", Anu Toots, Tallinna Ülikool, Riigiteaduste Instituut.
ETF7954
Euroopastumine Eesti hariduspoliitikas:poliitikatoimijate kohanemisvõime analüüs
Europeanization in Estonian education policy: a study of adaptation capacity of political actors
1.01.2009
31.12.2010
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.13. RiigiteadusedS170 Poliitikateadused, administreerimine 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Riigiteaduste Instituutkoordinaator01.01.2009−31.12.2010
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009184 320,00 EEK (11 780,20 EUR)
01.01.2010−31.12.2010184 320,00 EEK (11 780,20 EUR)
23 560,40 EUR

Teadusteema uurib Eesti hariduspoliitika kujundamise ja EL hariduspoliitika seost, keskendudes siseriiklike poliitikatoimijate kohanemisvõime analüüsile. Eesmärk on välja selgitada, kas EL aktiviseerumine hariduspoliitikas on muutnud valdkonna siseriiklike poliitikatoimijate positsioone, nende suhete konfiguratsioone ja suutlikkust oma huvisid poliitika agendasse tuua ning täide viia. Eesmärgi saavutamiseks otsitakse vastuseid kolmele peamisele uurimisküsimusele, mille dimensioonideks on ajastus, positsioonid ja tõhusus. Ajastuse dimensioon keskendub küsimusele, millal ja kuidas jõuab Euroopa retoorika Eesti hariduspoliitilistesse diskussioonidesse. Positsioonide dimensioon analüüsib toimijate seisukohti , keskendudes nende dünaamikale ja seda põhjustavatele institutsionaalsetele faktoritele. Tõhususe dimensioon seletab toimijate erinevat kohanemisvõimet ehk edu oma seisukohtade realiseerimisel poliitika agendas. Uurimisprojekti teoreetilise baasi moodustavad: Esiteks, euroopastumise kontseptsioon, mille kohaselt Euroopa tasandi valitsemine on toonud kaasa teisenemise liikmesmaade poliitikamustrites; teiseks institutsiooniteooria, mille järgi poliitikatoimijate institutsionaalne ülesehitus ja neis valitsevad normid omavad olulist jõudu toimijate käitumise seletamisel ja kolmandaks poliitika ülekande teooria, mis vaatleb kodumaiste poliitikamuutuste tegurina toimijate soovi või vajadust võtta üle välismaist kogemust. Uurimisprojekt on kantud institutsiooniteoreetilisest eeldusest, et paremini institutsionaliseerunud toimijad suudavad EL hariduspoliitika retoorikat ja sihtmärke tõhusamalt oma huvides ära kasutada, st. nad evivad kõrgemat kohanemisvõimet kui halvasti organiseerunud toimijad. Uurimismeetoditest kasutatakse dokumendianalüüsi ja ekspertintervjuusid. Dokumendianalüüsi andmestiku moodustab Eesti haridusalane trükimeedia, Riigikogu stenogrammid aastaist 1998 - 2008 ja EL hariduspoliitika dokumendid. Ekspertintervjuude valimiks on ca. 40 hariduspoliitika kujundamisse kaasatud valitsemissüsteemi sisese ja –välise toimija esindajat. Projekti tulemused on nii rakenduslikud, soodustades kaasava poliitika kujundamist, kui ka teoreetilise väärtusega, aidates paremini mõista siseriiklikku poliitikadünaamikat ning ELi ja liikmesriikide vahelist interaktsiooni poliitikate rakendamisel. Projekti lõppedes peaks valmima kolm artiklit eelretsenseeritavates teadusajakirjades; samuti on projekti tulemid sisendiks EL 7. Raamprogrammi taotluse koostamisel.
The research project aims to study interaction of the EU and national (Estonian) education policies by focusing on adaptation capacity of domestic political actors. The main objective is to find out, whether increasing interest of the EU in the field of education has changed positions of domestic political actors, configuration of their relations and their capacity to implement their interests in policy agenda. In order to achieve the objective three main research questions are constructed. The first deals with timing, studying whether, when and how European education policy rhetoric has changed domestic debates. The second analyses positions and interaction of national actors focusing especially on dynamics of relations. The third question explores efficiency issue to define factors that determine successful implementation of interests in policy agenda. Theoretical framework is grounded on three different strands of thinking. Firstly, according to the concept of Europeanization the EU has brought to the significant transformation in domestic policy making patterns. Secondly, institutional theory argues that institutional design and internal norms have significant explanatory power in understanding behaviour of political actors and thirdly, the policy transfer approach stresses motivation of domestic political actors to learn lessons abroad as the important factor of policy change. The core theoretical assumption of the study is that strongly institutionalised actors are able to use EU education policy rhetoric and benchmarks more efficiently in implementing their interests. I.e., their adaptation capacity is higher than capacity of fragmented and poorly organised actors. Documentary analysis and expert interviews are used as the research methods. The sample consists of three types of documents in 1998 - 2008: printed national periodicals in the field of education, parliamentary records and EU policy documents. 20 civil servants in education policy agencies and the same number of experts in non-governmental agencies will be sampled for expert interviews. From the practical point of view the project contributes to the responsive policy-making. From theoretical perspective it adds to the better understanding of national policy dynamics and interaction between the EU and national level of governance. As result of the project r three articles in international referee journals will be written and an input material for the 7 FP grant proposal will be collected.