"Sihtfinantseerimine" projekt SF0052488s03
SF0052488s03 "Tänapäeva eesti keele leksikaalne ja grammatiline struktuur (1.01.2003−31.12.2007)", Urmas Sutrop, Eesti Keele Instituut.
SF0052488s03
Tänapäeva eesti keele leksikaalne ja grammatiline struktuur
Lexical and grammatical structure of the modern Estonian language
1.01.2003
31.12.2007
Sihtfinantseerimine
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Keele Instituutkoordinaator01.01.2003−31.12.2007
PerioodSumma
01.01.2003−31.12.20031 818 000,00 EEK (116 191,38 EUR)
01.01.2004−31.12.20042 145 000,00 EEK (137 090,49 EUR)
01.01.2005−31.12.20052 245 000,00 EEK (143 481,65 EUR)
01.01.2006−31.12.20062 245 000,00 EEK (143 481,65 EUR)
01.01.2007−31.12.20072 245 000,00 EEK (143 481,65 EUR)
683 726,82 EUR

Käesoleva teema peamiseks ülesandeks on anda mitmekülgne ja samas terviklik käsitlus tänapäeva eesti kirjakeele leksikaalsest ja grammatilisest struktuurist. Kavandatav uurimistöö kuulub oma olemuselt keeleteaduslike alusuuringute valdkonda, millele liituvad mitmed rakenduslikud aspektid. Alus- ja rakendusuuringud keskenduvad eesti keele leksikaalse ja grammatilise struktuuri, selle korralduse ja formaalse esituse järgmistele valdkondadele: 1. Kirjakeele sõnavara semantiline analüüs, sõnavarakihid ja leksikoniteooria 2. Keelekorraldus ja terminoloogia 3. Grammatika ja leksikoni seosed 4. Keeletehnoloogia ja arvutilingvistika Uurimistöö annab uusi teadmisi eesti keele leksikaalse ja grammatilise struktuuri, selle korralduse ning formaalse esituse kohta. Mitmete aspektidega rikastab uurimistöö ka üldkeeleteadust. Uurimistöö tulemused leiavad rakendust akadeemilistes sõnaraamatutes, keelekorralduses, terminoloogias ja keeletehnoloogias, millega tagatakse eesti keele leksikaalse ja grammatilise struktuuri loomulik areng. Uurimistöö ja selle tulemuste rakendustega antakse oluline panus Eesti riigi ja kultuuri toimimisse, tagatakse, et eesti keel oleks jätkuvalt täisväärtuslik ja kõigis eluvaldkondades toimiv riigikeel.
The main aim of the topic is to provide an all-around and integrated view of the lexical and grammatical structure of Modern Estonian. In essence the planned study belongs to fundamental linguistic studies with several applied aspects. Both the fundamental and applied studies are planned to concentrate on the following spheres of the lexical and grammatical structure of the Estonian language, its planning and formal representation: 1. Semantic analysis of the vocabulary of the written standard, lexical layers and the theory of lexicon; 2. Language planning and terminology; 3. Relations between grammar and lexicon; 4. Language technology and computer linguistics. The studies are meant to provide new information on the subject. Several aspects of the study will enrich general linguistics. The results are meant to be implemented in academic dictionaries, in language planning, terminology and language technology in order to provide for the natural development of the Estonian language. The study and its applications are meant to remarkably contribute to the functioning of the Estonian state and culture providing for the continuation of Estonian as a high-quality state language used in all spheres of life.

Vastutav täitja (1)

IsikKraadTöökoht ja ametCVOsalemise periood
Urmas SutropdoktorikraadEST / ENG01.01.2003−31.12.2007

Põhitäitjad (20)

IsikKraadTöökoht ja ametCVOsalemise periood
Eva Liina Asu-GarciadoktorikraadEST / ENG01.01.2003−31.12.2007
Jelena KallasdoktorikraadEST / ENG01.01.2003−31.12.2007
Rudolf KarelsondoktorikraadEST / ENG01.01.2007−31.12.2007
Merike Koppelmagistrikraad (teaduskraad)EST / ENG01.01.2003−31.12.2007
Külli Kuuskmagistrikraad (teaduskraad)EST / ENG01.01.2003−31.12.2007
Tiina Leemetsmagistrikraad (teaduskraad)EST / ENG01.01.2003−31.12.2007
Maria-Maren Linkgreimmagistrikraad (teaduskraad)EST / ENG01.01.2003−31.12.2007
Helle MetslangdoktorikraadEST / ENG01.01.2003−31.12.2007
Meelis MihkladoktorikraadEST / ENG01.01.2003−31.12.2007
Merilin MiljandoktorikraadEST / ENG01.01.2007−31.12.2007
Sirje Mäearumagistrikraad (teaduskraad)EST / ENG01.01.2003−31.12.2007
Hille PajupuudoktorikraadEST / ENG01.01.2003−31.12.2007
Tiina PuolakainendoktorikraadEST / ENG01.01.2007−31.12.2007
Peeter PälldoktorikraadEST / ENG01.01.2003−31.12.2007
Maire Raadikmagistrikraad (teaduskraad)EST / ENG01.01.2003−31.12.2007
Heete SahkaidoktorikraadEST / ENG01.01.2003−31.12.2007
Ene VainikdoktorikraadEST / ENG01.01.2003−31.12.2007
Silvi VaredoktorikraadEST / ENG01.01.2003−31.12.2007
Ülle ViksdoktorikraadEST / ENG01.01.2003−31.12.2007
Piret Vollmagistrikraad (teaduskraad)EST / ENG01.01.2007−31.12.2007

Täitjad (2)

IsikKraadTöökoht ja ametCVOsalemise periood
Liivi HollmandoktorikraadEST / ENG01.01.2003−31.12.2007
Liisi PiitsdoktorikraadEST / ENG01.01.2003−31.12.2007

Projektiga seotud tööjõud (15)

IsikKraadAsutusAmetKoormusKoormus väljaspoolOsalemise periood
ProjektisKoormus väljaspool
Argo MundEesti Keele Instituut, assistent1...−31.12.2006
Indrek HeinEesti Keele Instituut, võrguhaldur1...−31.12.2006
Kaja KruusmaaEesti Keele Instituut, arvutisisestaja1...−31.12.2006
Kati SeinEesti Keele Instituut, andmebaasihaldur0,5...−31.12.2006
Katrin KuusikEesti Keele Instituut, assistent1...−31.12.2006
Leidi VeskisEesti Keele Instituut, vanemtoimetaja1...−31.12.2006
Mai TiitsEesti Keele Instituut, vanemtoimetaja1...−31.12.2006
Maimu LiivEesti Keele Instituut, toimetaja1...−31.12.2006
Nelli MeltsEesti Keele Instituut, vanemtoimetaja1...−31.12.2006
Piret VollEesti Keele Instituut, teadur1...−31.12.2006
Sirje ratsoEesti Keele Instituut, küljendaja0,5...−31.12.2006
Tiia ValdreEesti Keele Instituut, vanemtoimetaja1...−31.12.2006
Tiiu EreltEesti Keele Instituut, peakeelekorraldaja0,25...−31.12.2006
Tiiu LagleEesti Keele Instituut, toimetaja1...−31.12.2006
Tuuli RehemaaEesti Keele Instituut, assistent1...−31.12.2006
Publikatsioonid
Publikatsioonid
Uusküla, Mari; Sutrop, Urmas (2007). Preliminary study of basic colour terms in modern Hungarian. Linguistica Uralica, 43 (2), 102−123.
Sutrop, U. (Toim.) (2007). Cassirer, E.; Keel ja müüt. Täienduseks jumalate nime probleemile. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Sutrop, U. (Koost.) (2007). Laiapea, V.: Keel on lahti. Tähendusi viipekeelest. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Sutrop, U. (2006). Bertrand Russell in Estionia. Russell: the Journal of Bertrand Russell Studies, 26 (1), 55−76.
Saareste, A. (2006). Kaunis emakeel. Vesteid eesti keele elust-olust. Näiteid eesti keelest ja meelest 1524-1958. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Peegel, J. (2006). Eesti vanade rahvalaulude keel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Bogatkin-Uusküla, Mari; Sutrop, Urmas (2005). Kas ungari keeles on kaks punase värvi põhinime piros ja vörös? Emakeele Seltsi aastaraamat, 50, 93−110.
Bogatkin, M.; Sutrop, U. (2005). Tänapäeva ungari keele põhivärvinimed. Keel ja Kirjandus, 7, 558-571.
Sutrop, U. (2005). Temperatuurisõnad ja skaalad. Erelt, M. (Toim.). Emakeele Seltsi aastaraamat (111−128).. Tallinn: Emakeele Selts.
Pajusalu, K.; Sutrop, U. (Eds.) (2005). Grammatik der estnischen Sprache / Ferdinand Johann Wiedemann. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Jõesalu, K. (Toim.); Sutrop, M.; Sutrop, U. (Koost.) (2005). Teadus ja teadmistepõhine ühiskond. Tartu : Eesti Keele Sihtasutus.
Sutrop, U. (2004). A wooden god of Estonians from before 1800? Trames : Journal of the Humanities and Social Sciences, 8 (3), 339−344.
Sutrop, U. (2004). Eesti keele maailmapildist: meel, hing ja vaim. Mäetagused, 24, 99−108.
Sutrop, U. (2004). Oletatav paganlike eestlaste puust jumalakuju Oleviste raamatukogus. Mäetagused, 27, 127−134.
Sutrop, U. (2004). Taarapita – the Great God of the Oeselians. Folklore, 26, 27−64.
Sutrop, U. (2004). Liivimaa kroonika Ykescola ~ Ykescole ja Üksküla. Tõnu Karma 80. sünnipäevaks. Erelt, M: (Toim.). Emakeele Seltsi aastaraamat (88−95).. Tallinn: Emakeele Selts.
Sutrop, U. (2004). Eessõna. Hommiku- ja õhtuohvrid. Rahunurme lilled pääva töö ja palavuse jahutuseks (V−XXII).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Sutrop, U. (2003). Names Are More Than Names: a Note About the Name Uexkull. Semiotica: Journal of the International Association for Semiotic Studies, 147, 421−427.
Sutrop, Urmas (koostaja) (2003). Lembitu. Kreutzwaldi usulis-filosoofiline maailmavaade. Friedrich Reinhold Kreutzwald 200. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Laiapea, Vahur; Miljan, Merilin; Sutrop, Urmas; Toom, Regina (2003). Eesti viipekeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Ariste, P. (2005). Ferdinand Johann Wiedemann. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Pajupuu, Hille (2007). Kuidas hinnata suure panusega testide hindajaid [How to assess the raters of high-stakes tests]. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 3, 221−233.
Kerge, Krista; Pajupuu, Hille; Altrov, Rene (2007). Tekst, kontekstuaalsus ja kultuur [Text, contextuality and culture]. Keel ja Kirjandus, 8, 624−637.
Pajupuu, Hille; Kerge, Krista (2006). Hingav süntesaator ja pausid tekstiliigiti [A breathing synthesizer: Breaks across different functional styles]. Keel ja Kirjandus, 3, 202−210.
Pajupuu, Hille (2005). Estonian national stereotypes in transition. In: Diana Petkova, Jaakko Lehtonen (Ed.). Cultural Identity in an Intercultural Context. Publications of the Department of Communication, No 27 (124−142).. University of Jyväskylä.
Mihkla, Meelis; Kerge, Krista; Pajupuu, Hille (2005). Statistical modelling of intonation and breaks for Estonian text-to-speech synthesizer. In: Robert Vich (Ed.). Electronic Speech Signal Processing. Proceedings of the 16th Conference Joined with the 15th Czech-German Workshop "Speech Processing". Prague, September 26-28. 2005 (91−98).. Dresden: TUDpress. (Studientexte zur Sprachkommunikation; 36).
Mihkla, Meelis; Pajupuu, Hille; Kerge, Krista; Kuusik, Jüri (2004). Prosody modelling for Estonian text-to-speech synthesis. The First Baltic Conference. Human Language Technologies. The Baltic Perspective. Riga, Latvia. April 21–22 2004. 127−131.
Pajupuu, Hille; Kerge, Krista; Mihkla, Meelis (2003). Kas-küsimus kõnesünteesis. Keel ja Kirjandus, 10, 752−759.
Mihkla, Meelis; Pajupuu, Hille; Kerge, Krista (2003). Modelling and Perception of the Estonian General Questions with the kas-particle. Proceedings of the 15th International Congress of Phonetic Sciences. Barcelona 2003. Ed. MJ Solé, D. Recasens, & J. Romero. Barcelona, 539−542.
Miljan, Merilin (2003). Number in Estonian sign language. Trames : Journal of the Humanities and Social Sciences, 7 (3), 203−223.
(2007). Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Langemets, Margit; Loopmann, Andres; Viks, Ülle (2006). The IEL dictionary management system of Estonian. DWS 2006: Proceedings of the Fourth International Workshop on Dictionary Writing Systems: Pre-EURALEX workshop: Fourth International Workshop on Dictionary Writing System. Turin, 5th September 2006. Ed. de Schryver, Gilles-Maurice. Turin: University of Turin, 11−16.
Metslang, H.; Langemets, M.; Sepper, M.-M. (2006). Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 2. Eesti Rakenduslingvistika Ühing.
Vainik, Ene; Kirt, Toomas (2005). Iseorganiseeruvad keele-elemendid eesti keele emotsioonisõnavara näitel. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 1(2004), 171−185.
Langemets, Margit (2006). Estonian lexicography. Brown, Keith. Encyclopedia of Language and Linguistics (229−230).. Elsevier.
Mägedi, Merike; Langemets, Margit; Viks, Ülle (2005). Süntaktiline info sõnastikus: probleeme ja väljavaateid. Margit Langemets, Maria-Maren Sepper (Toim.). Eesti rakenduslingvistika ühingu aastaraamat (71−98).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Tiits, Mai; Valdre, Tiia; Veskis, Leidi (2005). Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. VII köide, 1. vihik (varjutama–vunk). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Langemets, Margit (2004). Mõnda nimisõnade semantikast. Keel ja Kirjandus, 10, 736−754.
Langemets, Margit (2004). Polüseemia ja leksikograafia. Emakeele Seltsi aastaraamat, 49, 97−124.
Langemets, Margit; Viks, Ülle (2004). Syntactic Information in Electronic Dictionaries: Problems and Solutions. Human Language Technologies: The Baltic Perspective. The First Baltic Conference: Human Language Technologies: The Baltic Perspective. The First Baltic Conference, Riga, Latvia, April 21–22, 2004. Riga, 30−34.
Langemets, Margit (2003). Kas ükskeelne või kakskeelne sõnaraamat? Toimiv keel I. Töid rakenduslingvistika alalt (151−177).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. (Eesti Keele Instituudi toimetised).
Kuusk, Külli. (2005). Õnnistuse märkimisest eestikeelsetes piiblitõlgetes. Emakeele Seltsi aastaraamat, 159−171.
Karelson, R. (2005). Taas probleemidest sõnaliigi määramisel. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 1(2004), 53−70.
Vainik, Ene (2007). Emotsioonisõnad töises keskkonnas -- millest kõnelevad loetelukatsete tulemused? Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 3, 339−354.
Kirt, Toomas; Liiv, Innar; Vainik, Ene (2007). Self-organizing map, matrix reordering and multidimensional scaling as alternative and complementary methods in a semantic study. Proceedings of the 2007 International Conference on Artificial Intelligence ICAI 2007, Volume 1. Ed. Arabnia, H.R.; Yang, M. Q.; Yang, J. Y. Las Vegas: CSREA Press, 385−390.
Kirt, Toomas; Vainik, Ene; Võhandu, Leo (2007). A method for comparing self-organizing maps: case studies of banking and linguistic data. Local Proceedings of the 11th East-European Conference on Advances in Databases and Information Systems (ADBIS 2007). Ed. Ioannidis,Yannis; Novikov,Boris; Rachev,Boris. Varna, Bulgaria: Technical University of Varna, 107−115. (CEUR Workshop Proceedings; 325).
Kirt, Toomas; Vainik, Ene (2007). Comparison of the methods of self-organizing maps and multidimensional scaling in analysis of Estonian emotion concepts. Proceedings of the 16th Nordic Conference of Computational Linguistics NODALIDA-2007. Ed. Nivre,Joakim; Kaalep,Heiki-Jaan; Muischnek,Kadri; Koit,Mare. Tartu: University of Tartu, 113−120.
Vainik, Ene (2006). Intracultural variation of semantic and episodic emotion knowledge in Estonian. Trames : Journal of the Humanities and Social Sciences, 169−189.
Vainik, Ene; Velt, Anneli (2006). Viha metafoorid ja kognitiivne mudel eesti keeles. Keel ja Kirjandus, 2, 104−122.
Vainik, Ene; Orav, Heili (2005). Tee tööd ja näe vaeva, ... aga ikka oled vihane. Keel ja Kirjandus, 4, 257−277.
Vainik, Ene; Orav, Heili (2005). WELCOME TO ESTONIA! FROM THE FOLK THEORY OF EMOTIONS AND CHARACTER TRAITS TO BRAND ESTONIA. Folklore, 6-41.
Kirt, Toomas; Vainik, Ene (2005). Where do conceptual spaces come from? An example of the Estonian emotion concepts. The Second Baltic Conference on Human Language Technologies : proceedings : April 4-5, 2005, Tallinn, Estonia: Second Baltic Conference on Human Language Technologies, Tallinn, 2005. Tallinn: Institute of Cybernetics, 285−292.
Tirkkonen, M.; Vainik, E. (2004). Semantika uutest suundadest ja meetodeist. Keel ja Kirjandus, 5, 396−399.
Kirt, T.; Vainik, E. (2004). The Self-Organizing Maps of Estonian Terms of Emotion. Proceedings of the 13th Turkish Symposium on Artificial Intelligence and Neural Networks. 10-11 June, 2004, Foça, Izmir, Turkey: 13th Turkish Symposium on Artificial Intelligence and Neural Networks. 10-11 June, 2004, Foça, Izmir. 61−67.
Vainik, Ene (2004). Lexical knowledge of emotions : the structure, variability and semantics of the Estonian emotion vocabulary. (Tartu Ülikool). Tartu: Tartu University Press.
Vainik, Ene (2003). Soolisest ja ealisest spetsiifikast emotsioonisõnavara loetelukatsetes. Keel ja Kirjandus, 9, 674−692.
Hussar, A.; Päll, P. (2007). Das estnische Personennamensystem. Brendler, A.; Brendler, S.. Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch (170−187).. Hamburg: Baar. (Lehr- und Handbücher zur Onomastik; 2).
Matthews, P.W.; Päll, P. (2007). Māori names for countries – endonyms or exonyms? In: Jordan, P.; Adamič, M.O.; Woodman, P. (Ed.). Exonyms and the International Standardisation of Geographical Names. Approaches towards the Resolution of an Apparent Contradiction (185−201).. Wien: LIT. (Wiener Osteuropa Studien herausgegeben vom Österreichischen Ost- und Südosteuropa-Institut; 24).
Päll, P.; Matthews, P.W. (2007). Some linguistic aspects of defining exonyms. In: Jordan, P.; Adamič, M.O.; Woodman, P. (Ed.). Exonyms and the International Standardisation of Geographical Names. Approaches towards the Resolution of an Apparent Contradiction (69−79).. Wien: LIT. (Wiener Osteuropa Studien herausgegeben vom Österreichischen Ost- und Südosteuropa-Institut; 24).
Päll, Peeter (2007). Romanization systems for geographical names. In: Technical reference manual for the standardization of geographical names. United Nations Group of Experts on Geographical Names (1−82).. New York: United Nations Department of Economic and Social Affairs. Statistics Division.
Päll, P. (2006). Проблемы упорядочения топонимики и антропонимики в Эстонии. Kalbos kultūra, 79, 118−123.
Päll, P. (2006). О топонимике островных эстонских говоров. Bilkis, L.. Baltų onomastikos tyrimai. Aleksandrui Vanagui atminti (229−236).. Vilnius: Lietuvių kalbos instituto leidykla.
Päll, Peeter (2006). Minority place names in Estonia. Proceedings of the International Conference on Minority Names/Indigenous Names and Multilingual Areas Geonames 2005: Ljouwert/Leeuwarden, Frisia, the Netherlands, April 14–16, 2005. Ed. Gildemacher, Karel; Ormeling, Ferjan; Versloot, Arjen. Ljouwert/Leeuwarden: Utrecht University Faculty of Geosciences - Geomedia. Dutch and German-speaking Division UNGEGN, 38−42.
Kallasmaa, Marja.; Päll, Peeter. (2005). Kohanimekorralduse probleeme. Keel ja Õigus (259−264).. Eesti Õiguskeele keskus.
Päll, Peeter (2005). Võõrnimed eestikeelses tekstis. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu: Tartu University Press.
Päll, P. (2003). Türkmeeni ja usbeki nimede kirjutamine. Keel ja Kirjandus, 2, 125−130.
Päll, P. (2003). Legal status of names. In: Ferjan Ormeling, K. Hans Stabe, Jörn Sievers (Ed.). Training Course on Toponymy (91−94).. Frankfurt am Main: Verlag des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie. (Mitteilungen des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie; 28).
Päll, P. (2003). Script transformation systems. In: Ferjan Ormeling, K. Hans Stabe, Jörn Sievers (Ed.). Training Course on Toponymy (131−138).. Frankfurt am Main: Verlag des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie. (Mitteilungen des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie; 28).
Päll, P. (2003). Standardization of Estonian-Swedish toponyms. In: Namn och språk i när och fjärran : hyllningsskrift till Marianne Blomqvist den 24 september 2002 (25−34).. Helsingfors: Helsinfors Universitet. ( Meddelanden från institutionen för nordiska språk och nordisk litteratur vid Helsingfors universitet. Serie B; 23).
Päll, Peeter (2003). Petseri- ja Pihkvamaa kohanimedest. Karl Pajusalu, Jan Rahman (Toim.). Õdagumeresoomõ hummogupiir' : konvõrents' Rõugõn, 24.-26. rehekuu pääväl 2002 = Läänemeresoome idapiir (130−138).. Võru: Võru Instituut. (Võro Instituudi toimõtisõq; 15).
Raadik, Maire (2008). Poolt-sõna poolt ja vastu. Vettik, Aime (Toim.). Õiguskeel 2005-2007 (235−243).. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS.
Raadik, Maire (2008). Uus õigekeelsussõnaraamat – ÕS 2006. Raadik, Maire (Toim.). Keelenõuanne soovitab 4 (233−240).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Leemets, Tiina; Raadik, Maire (2006). ÕS 1999: experience of a new language planning dictionary. Kalbos kultūra, 79, 124−130.
Leemets, Tiina; Raadik, Maire (2006). ÕS 1999: experience of a new language planning dictionary. Kalbos kultūra, 79, 124−130.
Erelt, Tiiu; Leemets, Tiina; Mäearu, Sirje; Raadik, Maire (2006). Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Eesti Keele Sihtasutus.
Raadik, Maire (2005). Panganduskeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Raadik, Maire (2004). Research of the Situation in the Spheres of Estonian Language Usage as a Means for Mapping the LSP Landscape. Terminologijos istorijos ir dabarties problemos. (Problems of the past and the present of terminology.) (284−293).. Lietuvių kalbos instituto leidykla.
Raadik, Maire (2003). Panganduskeel. – Eesti kirjakeele kasutusvaldkondade seisundi uuringud. Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti filoloogia osakonna toimetised (157−171).. TPÜ Kirjastus.
Leemets, Tiina (2008). Tundkem nimesid. Õiguskeel 2005-2007 (226−230).. Juura, Õigusteabe AS.
Erelt, Tiiu; Leemets, Tiina (2004). Õpilase ÕS. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Leemets, Tiina (2003). Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles. Keel ja Kirjandus, 8, 571−584.
Mäearu, Sirje (2007). Sõnamoodustusabi. Oma Keel, 1, 52−59.
Mäearu, Sirje (2006). Языковая консультация как распространитель нормы литературного языка. Kalbos kultūra, 79, 131−136.
Mäearu, Sirje (2006). Mida EKI keelenõuandest küsitakse (6). Õiguskeel, 2, 36−42 .
Mäearu, Sirje (2006). Mida EKI keelenõuandest küsitakse (7). Õiguskeel, 4, 21−26.
Mäearu, Sirje (2008). Poolitusprobleeme. Keelenõuanne soovitab 4 (205−210).. Eesti Keele Sihtasutus.
Mäearu, Sirje (2005). Mida EKI keelenõuandest küsitakse (3). Õiguskeel, 1, 29−37.
Mäearu, Sirje (2005). Mida EKI keelenõuandest küsitakse (4). Õiguskeel, 2, 22−26.
Mäearu, Sirje (2005). Mida EKI keelenõuandest küsitakse (5). Õiguskeel, 4, 44−48.
Mäearu, Sirje (2005). lt-liitelised määrsõnad: koheselt, omakäeliselt jne. Keel ja õigus (155−160).. Eesti Õiguskeele Keskus. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS.
Aab, A.; Kuhi, L.; Ora, E.; Mäearu, S.; Kedars, P.; Zemtsovskaja, G. (2005). Biokeemiliste analüüside nimetused ja lühendid. Laborimeditsiini mõisted. Esmane juhend. Tartu: Eesti Laborimeditsiini Ühing.
Mäearu, Sirje (2004). Mida EKI keelenõuandest küsitakse. Õiguskeel, 4, 28−34.
Mäearu, Sirje (2004). Mida EKI keelenõuandest küsitakse (2). Õiguskeel, 5, 32−41.
Vare, Silvi (2006). Adjektiivide substantivatsioonist ühe tähendusrühma näitel. Ellen Niit. Keele ehe (205−222).. Tartu: Tartu Ülikool. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 30).
Vare, Silvi (2005). Zur deverbalen substantivischen Konversion im Estnischen. Linguistica Uralica, XLI (1), 30−42.
Vare, Silvi (2005). Eesti keele verbimoodustus: desubstantiivne konversioon. Emakeele Seltsi aastaraamat, 50, 39−67.
Vare, Silvi (2004). Põgusalt ühest leksika ja süntaksi piirinähtusest. Keel ja Kirjandus, 12, 915−922.
Vare, Silvi (2003). Back-formation of verbs in Estonian. In: Helle Metslang, Mart Rannut (Ed.). Languages in development (123−132).. München: Lincom-Europa. (Linguistics Edition; 41).
Asu, E. L.; Nolan, F. (2007). The Analysis of Low Accentuation in Estonian. Language and Speech, 50 (4), 567−588.
Asu, Eva Liina (2006). Tonal alignment in two varieties of Estonian. In: G. Bruce, M. Horne (Ed.). Nordic Prosody-Proceedings of the IXth Conference, Lund 2004 (29−35).. Frankfurt am Main: Peter Lang.
Asu, Eva Liina; Nolan, Francis (2006). Estonian and English rhythm: a two-dimensional quantification based on syllables and feet. In: R. Hoffmann, H. Mixdorff (Ed.). Speech Prosody 2006 (249−252).. Dresden: TUDpress.
Asu, Eva Liina (2006). Rising intonation in Estonian: an analysis of map task dialogues and spontaneous conversations. In: R. Aulanko, L. Wahlberg, M. Vainio (Ed.). Fonetiikan Päivät 2006/The Phonetics Symposium 2006 (1−8).. Helsinki: Helsinki University.
Asu, Eva Liina (2005). Intonational contour alignment in Saaremaa and Standard Estonian. Linguistica Uralica, 2, 107−112.
Asu, Eva Liina (2005). Towards a phonological model of Estonian intonation. Proceedings of the Second Baltic Conference on Human Language Technologies, 4-5 May 2005. Tallinn, 95−100.
Mihkla, Meelis (2007). Modelling speech temporal structure for Estonian text-to-speech synthesis: feature selection. Trames : Journal of the Humanities and Social Sciences, 11 (3), 284−298.
Piits, Liisi; Mihkla, Meelis; Nurk, Tõnis; Kiissel, Indrek (2007). Designing a speech corpus for Estonian unit selection synthesis. Nodalida 2007 Proceedings: The 16th Nordic Conference of Computational Linguistics. 367−371.
Mihkla, Meelis (2007). Morphological and syntactic factors in predicting segmental durations for Estonian text-to-speech synthesis. Proceedings of the 16th International Congress of Phonetic Sciences: 16th International Congress of Phonetic Sciences, Saarbrücken, 6-10 August 2007. Ed. Jürgen Trouvain, William J. Barry. Saarbrücken, 2209−2212.
Mihkla, Meelis (2007). Kõne ajalise struktuuri modelleerimine eestikeelsele tekst-kõne sünteesile - Modelling the temporal structure of speech for the Estonian text-to-speech synthesis. (Tartu Ülikool). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Mihkla, Meelis (2006). Pausid kõnes [Pauses in speech]. Keel ja Kirjandus, XLIX (4), 286−295.
Mihkla, Meelis (2006). Comparison of statistical methods used to predict segmental durations. The Fonetics Symposium 2006: Fonetiikan Päivät 2006, Helsingi, 30.-31.08.2006.. Ed. Aulanko, Reijo; Wahlberg, Leena; Vainio, Martti. Helsingi: University of Helsinki, 120−124.
Fishel, Mark; Mihkla, Meelis (2006). Modelling the temporal structure of newsreaders' speech on neural networks for Estonian text-to-speech synthesis. Proceedings of the 11th International Conference "Speech and Computer": SPECOM2006, St. Petersburg, 2006. St. Petersburg: Anatolya Publishers, 303−306.
Mihkla, Meelis; Kuusik, Jüri (2005). Analysis and modelling of temporal characteristics of speech for Estonian text-to-speech synthesis. Linguistica Uralica, XLI (2), 91−97.
Mihkla, Meelis (2005). Modelling pauses and boundary lengthening in synthetic speech. Proceedings of the Second Baltic Conference on Human Language Technologies.: Second Baltic Conference on Human Language Technologies.Tallinn. April 4-5, 2005.. Tallinn, 305−310.
Roosmaa, Tiit; Koit, Mare; Muischnek, Kadri; Müürisep, Kaili.; Puolakainen, Tiina; Uibo, Heli (2003). Eesti keele arvutigrammatika: mis on tehtud ja kuidas edasi? Keel ja Kirjandus, 46 (3), 192−209.
Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Muischnek, Kadri; Koit, Mare; Roosmaa, Tiit; Uibo, Heli (2003). A new language for constraint grammar : Estonian. International Conference Recent Advances in Natural Language Processing RANLP 2003, Borovets: International Conference Recent Advances in Natural Language Processing, Porovets, 2003. 304−310.
Loopmann, Andres; Sein, Kati; Viks, Ülle (2006). Sõnastike haldussüsteem Eesti Keele Instituudis. Mare Koit, Renate Pajusalu, Haldur Õim (Toim.). Keel ja arvuti (246−258).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (TÜ üldkeeleteaduse õppetooli toimetised; 6).
Viks, Ülle (2005). Wiedemanni jälgedes: sõnastiku ja grammatika vahel. Eevi Ross (Toim.). Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind 1989-2003 (130−138).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Viks, Ülle (2004). Grammatika Soome-eesti suursõnaraamatus. Keel ja Kirjandus, 3, 184−191.
Metslang, H. (2007). Predicates in Estonian sentences: contact-induced developments? In: M.M.J. Fernandez-Vest (Ed.). Combat pour les langues du monde. - Fighting for the world's languages, Hommage à Claude Hagège. (363−375).. Paris: L'Harmattan. (Collection Grammaire & Cognition; 4, 2007).
Erelt, M.; Metslang, H. (2004). Grammar and Pragmatics: Changes in the Paradigm of the Estonian Imperative. Linguistica Uralica, 3, 161−178.
Metslang, H. (2004). Imperative and related matters in everyday Estonian. Linguistica Uralica, 4, 243−256.
Metslang, H. (2004). Eesti keele keerukohti. H. Sulkala ja H. Laanekask. Virsu II. Suomi ja viro kohdekielinä. Lähivertailuja 15 (71−82).. Oulu: Oulun Yliopisto. (Oulun yliopisto, suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja ; 24).
Juhendamised
Juhendamised
Katvel, Nele, magistrikraad, 2008, (juh) Urmas Sutrop, Põhivärvinimedest Võru murdes. Põhinimed, nende struktuur kja kujunemine., Tallinna Ülikool.
Keiu-Nille Ollin, magistrikraad, 2008, (juh) Urmas Sutrop, Sugulust märkivad sõnad tänapäeva ungari keeles ning nende roll suhtluses, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
Vahur Laiapea, magistrikraad (teaduskraad), 2006, (juh) Urmas Sutrop, Tähendusi viipekeelest, Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond.
Heili Orav, doktorikraad, 2006, (juh) Urmas Sutrop, Iseloomujoonte semantika eesti keeles. 1. juhendaja Haldur Õim, Tartu Ülikool.
Mari Bogatkin, magistrikraad (teaduskraad), 2005, (juh) Urmas Sutrop; Tõnu Seilenthal, Värvinimed ungari keeles. Põhinimed nende struktuur ja kujunemine, Tartu Ülikool.
Liisi Piits, magistrikraad (teaduskraad), 2004, (juh) Urmas Sutrop, Sõnade mees ja naine stilistiline värving, Tallinna Pedagoogikaülikool.
Ene Vainik, doktorikraad, 2004, (juh) Urmas Sutrop, Lexical knowledge of emotions: the structure, variability and semantics of the Estonian emotion vocabulary, Tartu Ülikool.
Piret Voll, magistrikraad, 2003, (juh) Tähenduse konnotatiivne aspekt ja selle kajastamine ükskeelses sõnaraamatus, Tartu Ülikool.
Külli Kuusk, magistrikraad (teaduskraad), 2005, (juh) Kristiina Ross; Siret Rutiku, Eesti piibli õnnis-tuletiste suhe lähteterminitega, Tartu Ülikool.
Merike Koppel, magistrikraad (teaduskraad), 2003, (juh) dr Krista Kerge, Sõnavara võõrus. Võõrsõnad eesti tekstis, Tallinna Pedagoogikaülikool.
Maria-Maren Linkgreim, magistrikraad (teaduskraad), 2006, (juh) Helle Metslang, Indirektaal eesti 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi aja- ja ilukirjanduskeeles, Tallinna Ülikool.
Mark Fišel, magistrikraad, 2006, (juh) Mare Koit; Meelis Mihkla, Eesti kõneprosoodia süntees neurovõrkude abil, Tartu Ülikool, Matemaatika-informaatikateaduskond, Arvutiteaduse instituut, Keeletehnoloogia õppetool.
Rene Altrov, magistrikraad (teaduskraad), 2007, (juh) Hille Pajupuu; Haldur Õim, Emotsionaalse kõne korpuse loomine eesti keele tekst-kõne sünteesi jaoks. Tekstimaterjali evalvatsioon viha näitel, Tartu Ülikool.
Jelena Rjabina, magistrikraad, 2007, (juh) Hille Pajupuu, Udmurdi vestluskäitumise jooni, Tallinna Ülikool.
Kairi Tamuri, magistrikraad, 2007, (juh) Hille Pajupuu, Pausid etteloetud ilukirjandustekstis, Tallinna Ülikool.
Julia Jolkin, magistrikraad, 2006, (juh) Hille Pajupuu, Sallivus kultuuridevahelises kommunikatsioonis eestlaste ja eesti venekeelse elanikkonna näitel, Tallinna Ülikool.
Sven Soiver, magistrikraad, 2006, (juh) Krista Kerge; Hille Pajupuu, Põhja- ja lõunaeestlaste kultuurierinevused, Tallinna Ülikool, Filoloogiateaduskond, Eesti filoloogia osakond, Üld- ja rakenduslingvistika õppetool.
Sirli Mändla, magistrikraad, 2005, (juh) Hille Pajupuu, Vahetusõpilaste taaskohanemine Eestis, Tallinna Ülikool.
Pilvi Alp, magistrikraad (teaduskraad), 2004, (juh) Hille Pajupuu, Keeletestide ülesandetüüpide analüüs. Eesti keele algtase., Tallinna Ülikool.