See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT34-9
IUT34-9 "Metsaökosüsteemide kohanemine suureneva õhuniiskuse ja kaasnevate keskkonnateguritega" (1.01.2015−31.12.2020); Vastutav täitja: Arne Sellin; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 798 000 EUR.
IUT34-9
Metsaökosüsteemide kohanemine suureneva õhuniiskuse ja kaasnevate keskkonnateguritega
Forest ecosystem acclimation to increasing atmospheric humidity and interacting environmental drivers
1.01.2015
31.12.2020
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)
ETIS valdkondETIS alamvaldkondCERCS valdkondFrascati Manuali valdkondProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB270 Taimeökoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt80,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.5. MetsandusteadusB430 Metsakasvatus, metsandus, metsandustehnoloogia4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)20,0
PerioodSumma
01.01.2015−31.12.2015133 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016133 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017133 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018133 000,00 EUR
01.01.2019−31.12.2019133 000,00 EUR
01.01.2020−31.12.2020133 000,00 EUR
798 000,00 EUR

Kliimamuutuste stsenaariumid ennustavad sademete hulga ja sageduse kasvu Põhja-Euroopas, millega kaasneb õhu suhtelise niiskuse tõus ning veeaururõhu erinevuste vähenemine lehe intertsellulaaride ja ümbritseva atmosfääri vahel ning transpiratsioonivoo aeglustumine läbi taimkatte. Veevoo muutus mõjutab puude talitluse erinevaid tahke, sealhulgas fotosünteesivõimet, toitainete omastamist mullast ja kasvu, kujundades metsaökosüsteemi aineringeid. Uurimisteema keskseks eesmärgiks on uurida kliimamuutuste suuresti alauuritud aspekti – kõrgematele laiuskraadidele prognoositud atmosfääri niiskusesisalduse suurenemise – mõju metsaökosüsteemide funktsioneerimisele. Projekti oodatavad tulemused aitavad mõista puude ja kogu ökosüsteemi suureneva õhuniiskusega kohanemise potentsiaali ning mõju metsade C sidumise võimele, mis on suure fundamentaalse ja praktilise tähtsusega nii meie metsade produktiivsuse ja seisundi seisukohalt tulevikus kui ka kliimamuutuste tagajärgede leevendamise aspektist.
Climate change scenarios predict greater precipitation amount and frequency in northern Europe, accompanied by rise in air relative humidity, and decline in water vapour pressure difference between leaf intercellular spaces and surrounding atmosphere and in transpirational water fluxes through the vegetation. Changes in water flux affect various aspects of tree functioning, including photosynthetic capacity, nutrient uptake from soil and growth with consequences on ecosystem carbon and nutrient cycles. Central aim of the project is to assess impact of greatly understudied aspect of climate change, rise of atmospheric humidity predicted for higher latitudes, on forest ecosystem functioning. The expected results will advance understanding of the trees and ecosystem acclimation potentials to moister climate and the effect on forest C sequestration capacity that are of vast fundamental and practical significance for productivity and health of our forests in the future.
Projekti peamiseks eesmärgiks oli tuua selgust mehhanismidesse, mis määravad lehtpuude reaktsiooni õhuniiskuse suurenemisele ja kujundavad metsade kohanemisvõimet selle kliimatrendiga. Projekti põhiliseks eksperimentaalseks baasiks oli Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise katseala (FAHM), mis asub Tartumaal Kastre vallas. Tegemist on maailma mastaabis unikaalne katsetaristuga: esmakordselt maailmas uuritakse suureneva õhuniiskuse kui kliimamuutuste vähemtuntud komponendi mõju metsadele ökosüsteemi tasemel manipulatiivse välieksperimendi korras. FAHMi katses oli 2 kiirekasvulist lehtpuuliiki: arukask ja hübriidhaab. Oleme välja selgitanud puude kasvu ja nende seisundit mõjutavad põhilised mehhanismid, mida täheldasime ühel või mõlemal katsealusel liigil. Kliima muutumine Põhja-Euroopas niiskemaks toob kaasa kiirekasvuliste lehtpuude kasvu aeglustumise, pikemas ajaskaalas puud siiski kohanevad ja juurdekasv võib taastuda. Puude lühi- ja pikaajaline reaktsioon muutuvatele kliimatingimustele erinevad, mistõttu pikaajalised manipulatsioonikatsed on jätkuvalt väga vajalikud puude ja metsade kliimamuutustega kohanemisest usaldusväärsete järelduste tegemiseks. Suureneva õhuniiskuse mõju puude talitlusele on väga kompleksne, kasvu aeglustumise taga ei ole üht kindlat ökofüsioloogilist mehhanismi. Mõju ulatus ja domineeriv mehhanism sõltuvad muudest keskkonnafaktoritest, s.h. konkreetse aasta ilmastikust, ja domineeriv mehhanism võib kasvuperioodi jooksul muutuda. Kliimamuutustest oodatav puude kasvu stimulatsioon suurtel laiuskraadidel tänu kasvuperioodi varasemale algusele kevadel ja kõrgemale süsiniku assimilatsiooni kiirusele soojenemise tõttu jääb väiksemaks või puudub hoopis, kui temperatuuri tõusuga kaasnevad sademete hulga ja atmosfääri niiskusesisalduse tõus. Projekti tulemused on olulise fundamentaalse ja praktilise tähtsusega nii meie metsade produktiivsuse ja seisundi seisukohalt tulevikus kui ka kliimamuutuste tagajärgede leevendamise aspektist.