"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8526
ETF8526 "Eesti põliste lamba- ja veisetõugude geneetilised esivanemad, kasvatusstrateegiad ning kasutamine muinasajast kaasajani (1.01.2011−31.12.2014)", Lembi Lõugas, Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut.
ETF8526
Eesti põliste lamba- ja veisetõugude geneetilised esivanemad, kasvatusstrateegiad ning kasutamine muinasajast kaasajani
Genetic ancestries, breeding strategies and utilization of Estonian indigenous sheep and cattle from Prehistoric to Modern times
1.01.2011
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB330 Paleozooloogia, fülogenees 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt34,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.3. GeneetikaB220 Geneetika, tsütogeneetika 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH340 Arheoloogia6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)33,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituutkoordinaator01.01.2011−31.12.2014
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201112 000,00 EUR
01.01.2012−31.12.201212 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.201312 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201412 000,00 EUR
48 000,00 EUR

Veislaste (veis, lammas, kits) kodustamine oli maailmas pöördelise tähtsusega nii inimühiskonna kui kultuuri arengus. Veislased olid koera järel esimesed loomad, kes rohkem kui 11000 aastat tagasi Lähis-Idas kodustati. Sellest piirkonnast levisid algelise koduloomapidamise töövõtted mitmesse suunda, kandudes edasi kas teadmiste/oskuste näol või seoses populatsioonide liikumistega. Esimesed kodustatud lamba/kitse ja veise tõestatud leiud Eestist jäävad hilisneoliitikumi ning dateeruvad umbes 2900–2700 kal. aastat e.Kr. Nende liikide arheoloogilistes ja ajaloolistes kollektsioonides on talletunud ka geneetiline informatsioon, mis pakub muidu kättesaamatut teadmiste hulka koduloomade ajaloo kohta. Käesolevaga pakume välja multidistsiplinaarse projekti, mis hõlmab endas muistse DNA uuringuid eesmärgiga välja selgitada Eesti ja lähiümbruse lammaste ja veiste kujunemislugu. Seni pole Eestist leitud subfossiilsete lammaste ja veiste juures DNA analüüse rakendatud. Meie projekt laiendab soomlase Juha Kantaneni projekti teemat, s.o “Finnish archaeogenetics: genetic ancestries and breeding strategies of Finnish indigenous cattle and sheep and their utilization in South-Western Finland”. Lähtuvalt tihedast seosest selle projektiga on meie ühine eesmärk uurida mineviku lamba ja veise põlistõugude geneetilist mitmekesisust ja populatsioonide struktuure ning nende kasutamist. Me võrdleme muistseid tõuge Soomes ja Eestis tänaseni säilinud tõugudega ning neid omakorda Euroopa omadega, misjärel selgitame välja võimaliku geneetilise suguluse. Saadav informatsioon on kasutatav muistse koduloomapidamise leviku uurimisel nii Eestis kui Soomes ning teiste Läänemere regioonide kultuurikontaktide uurimisel, samuti tänapäeva põlistõugude päritolu kindlakstegemisel. DNA analüüsid avavad uue lähenemise arheoloogiliste luud-, naha- ja tekstiilileidude käsitlemisel infoallikana. Luuproovide võtmiseks pakub arheozooloogia algandmeid kindlate liikide skeletielementide ja erinevate loomade morfoloogia, näiteks kehasuurus või robustsus ja sarvede tunnused, kui ka spetsiifiliste näitajate, nagu looma vanus ja sugu, kohta.
The domestication of bovids, such as cattle, sheep and goat, was of fundamental importance to the development of human society and culture. Following the dog, bovids were the first animals to be domesticated in the world, more than 11 000 years ago in the Near-East. From there, early husbandry techniques have spread in several directions, carried either as an idea or by a mobile populations. The first evidence of domestic sheep/goat and cattle in Estonia goes back to the Late Neolithic period and dates to 2900–2700 cal years BC. Archaeological and historical collections of bovid materials may store genetic information that can provide otherwise unobtainable insights into the past history of domesticated animals. Here, we propose a multidisciplinary project including ancient DNA study in order to investigate the history of sheep and cattle in Estonia and nearby. There is no aDNA analyses based on Estonian subfossil sheep and cattle applied before. Our proposal expands the research themes of the project, lead by Juha Kantanen, Finland: “Finnish archaeogenetics: genetic ancestries and breeding strategies of Finnish indigenous cattle and sheep and their utilization in South-Western Finland”. As a close connection with this project our common aim is to investigate the genetic diversity and population structure of past indigenous sheep and cattle and their utilization. We will compare the ancient breeds to extant Finnish and Estonian indigenous breeds with those of European in order to establish genetic affinities between the populations. The information will be useful for inferences about the (pre)historical spread of animal husbandry to Estonia and Finland as well as cultural connections in other Baltic Regions, also, to establish the origin of extant indigenous breeds. DNA analyses may open new angles to the archaeological study of bone, leather and textile artefacts. For the sampling of bones archaeozoology provides the basic data on skeletal elements from specific species and the morphology of different animals, such as the body size or robustness as well as horn characteristics, but also more specific data on the age and sex of the animals.
Grandiprojekti üldiseks eesmärgiks oli seatud arheoloogia ja molekulaargeneetika meetodite ja teoreetiliste teadmiste kombineerimine saavutamaks uut taset Eesti ja lähialade lammaste ja veiste ajaloo etappide interpreteerimisel. Selleks tuli rakendada DNA-ekstraheerimise ja PCR-põhiseid meetodeid, et analüüsida enam kui 100 aDNA proovi erinevate geneetiliste markerite suhtes. Seejärel oli plaanis võrrelda arheoloogiliste markerite andmeid kaasaegsete põlistõugude omadega, et teha järeldusi Eesti vanade populatsioonide geneetilise mitmekesisuse, geneetilise mitmekesisuse ajaliste muutuste ja geneetiliste esivanemate kohta. 137-st arheoloogilisest lambaluust 102-st eraldati ning sekveneeriti edukalt mtDNA kontrollregiooni 599-aluspaarine lõik. Saadud haplotüüpide põhjal jagunesid lambad kahte haplogruppi. Nendest suurem on laiemalt levinud just Euroopas ning siia kuulub ka enamus Eesti varasematest lammastest. Väiksem haplogrupp on aga levinud rohkem Aasias ning sinna, nagu ka teada olevalt ülejäänud Euroopa puhul, kuuluvad vaid mõned analüüsitud isendid. Osad haplotüübid on olnud jätkuvad läbi aja alates pronksiajast kuni tänapäeva kohalike Kihnu lammasteni, mis näitab populatsioonide järjepidevust, st praeguste maalammaste seotust siinsete varaseimate lambapopulatsioonidega. Koostöös Soome kolleegidega analüüsiti veiste skeletipopulatsioonidest Läänemeremaade kirdeosa muinasaegseid (hilispronksiaeg ja rauaaeg - 5 proovi), keskaegseid (14 proovi) ja uusaegseid (26 proovi) luid (neist Eestist kokku 14 proovi). Muistsete veiste mtDNA haplotüüpide võrdluses Euroopa ja Aasia kaasaegsetega (2070 proovi) ilmnes 30 muistset mtDNA haplotüüpi, millest 23 esineb endiselt kaasaja tõugudel ja 7 vaid muistsetel loomadel. Haplogruppide mitmekesisus oli suurim muinasaegsetes proovides, kusjuures mitu haplotüüpi olid siin ainulaadsed. Keskaegsed ja uusaegsed proovid näitasid samuti kõrget mitmekesisust tänu uutele juurdetulnud haplotüüpidele. Projekti kaasabil on Eestis loodud kaasaegne aDNA puhaslabor (TÜ Chemicumis), kus on võimalik arheogeneetika-alaseid töid jätkata.