See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT1239
PUT1239 "Neurodegeneratiivsete haiguste diagnostilised ja progresseerumist määravad biomarkerid Parkinsoni tõve ja amüotroofilise lateraalskleroosi korral (1.01.2016−31.12.2019)", Pille Taba, Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, kliinilise meditsiini instituut.
PUT1239
Neurodegeneratiivsete haiguste diagnostilised ja progresseerumist määravad biomarkerid Parkinsoni tõve ja amüotroofilise lateraalskleroosi korral
Biomarkers for diagnosis and progression of neurodegenerative diseases: Parkinson’s disease and amyotrophic lateral sclerosis
1.01.2016
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Otsinguprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB640 Neuroloogia, neuropsühholoogia, neurofüsioloogia 3.2. Kliiniline meditsiin (anestesioloogia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaigused, kirurgia, stomatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, radioloogia, terapeutika, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia)100,0
PerioodSumma
01.01.2017−31.12.201742 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.201842 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.201642 000,00 EUR
01.01.2019−31.12.201942 000,00 EUR
168 000,00 EUR

Neurodegeneratiivsetele haigustele on iseloomulik selektiivne neuronite hävimine: Parkinsoni tõve korral musttuumas ja amüotroofilise lateraalskleroosi korral motoneuronites. Nende haiguste varajane diagnoosimine ja kulu prognoosimine on keeruline, kuna kliinilises praktikas ei ole rutiinselt kasutatavaid selektiivseid ja tõenduspõhiseid biomarkereid. Käesolev projekt keskendub kliiniliste, radioloogiliste ja laboratoorsete markerite uurimisele haigetel, kellel on kinnitatud Parkinsoni tõve või amüotroofilise lateraalskleroosi diagnoos epidemioloogiliste uuringute raames. Kliiniliselt testitakse patsiente objektiivse hindamise skaalade abil, radioloogiliselt uuritakse magnetresonantstomograafial ja sonograafial, ning laboratoorseid markereid määratakse veres, nahas ja liikvoris (kasvufaktorid, endoplasmaatilise retiikulumi stressi markerid, transkriptoomika), eesmärgiks leida võimalikke biomarkereid või nende kombinatsioone varajaseks diagnoosimiseks ja progresseerumise jälgimiseks.
Neurodegenerative disorders are characterized by a selective loss of neurons: in substantia nigra in Parkinson’s disease, and in motor neurons in amyotrophic lateral sclerosis. Early diagnosis and prognosis on progression of these diseases is complex, as in clinical practice, selective and evidence based biomarkers are not yet available. This project aims to study clinical, radiological and laboratory biomarkers in patients who have been identified in epidemiologic studies on Parkinson’s disease and amyotrophic lateral sclerosis. The objective scales will be used for clinical assessments; magnetic resonance imaging and sonography will be performed as imaging markers; and laboratory tests (growth factors, endoplasmatic reticulum stress signaling markers, transcriptomics) will be investigated in blood, skin and cerebrospinal fluid, with an aim to identify possible biomarkers or their combinations for early diagnosis and disease progression.
Käesoleva grandiprojekti eesmärgiks oli neurodegeneratiivsete haiguste (Parkinsoni tõbi, amüotroofilise lateraalskleroos) diagnostiliste ja kulgu määravate biomarkerite uurimine. Selleks analüüsiti Parkinsoni tõve epidemioloogilisi ja kliinilisi näitajaid, hinnati haiguse levimust, haigestumust ja farmakoepidemioloogiat, ning võrreldi muutusi haiguse esinemise näitajates Eesti populatsioonis 20 aasta jooksul. Analüüsiti Parkinsoni tõve kliinilisi alavorme ja mittemotoorsete sümptomite esinemist ning nende seost haiguse kulu ja elukvaliteediga, sh spetsiifilisi depressiooniga ja süljevoolusega (sialorröa) seotud aspekte; hinnati ravikasutust ja sellest tulenevaid kõrvaltoimeid (motoorsed fluktuatsioonid) ja nende esinemist mõjutavaid riske, mida arvestada ravi määramisel kliinilises praktikas. Diagnostilistest aspektidest uuriti transkraniaalset sonograafiat kui innovaatilist meetodit peaaju musttuuma (Substantia nigra) ehhogeensuse hindamisel, näidates selle kasutamisvõimalusi Parkinsoni tõve diagnoosimisel: määrati ehhogeeensuse referentsväärtused Eesti patsientide populatsioonil ning näidati seoseid motoorsete ja mittemotoorsete sümptomitega ning haiguse progresseerumise võimaliku markerina. Praktilise kliinilise tulemusena on sonograafia praegu kasutatav haiguse diagnoosmisel. Paralleelselt on läbi viidud amüotroofilise lateraalskleroosi kohordi testimised ja bioloogilise materjali kogumine, neurodegeneratiivsete haiguste geneetiliste ja laboratoorsete biomarkerite uurimine jätkub. Grandiprojekti tulemused on publitseeritud eelretsenseerimisega rahvusvahelistes teadusajakirjades ning esitatud teaduskonverentsidel. Oluliseks saavutuseks on doktoriprojektide arendamine, mis tagab on teadustegevuse järjepidevuse neurodegeneratiivsete haiguste valdkonnas: grandiprojekti jooksul toimus 4 doktorikraadi kaitsmist, ja 6 teemakohast doktoriprojekti jätkuvad.