See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalse uurimistoetuse järeldoktori toetus" projekt PUTJD580
PUTJD580 (PUTJD580) "Kõnnitud linnamaastikud: sotsiaalmateriaalsed aspektid jalgsiliikumisest ning selle regulatsioonidest Tallinnas (1.05.2016−30.04.2018)", Tauri Tuvikene, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut.
PUTJD580
Kõnnitud linnamaastikud: sotsiaalmateriaalsed aspektid jalgsiliikumisest ning selle regulatsioonidest Tallinnas
Urban Walkscapes: Socio-Material Assemblages of Pedestrian Practices and Regulations in Tallinn, Estonia
1.05.2016
30.04.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalse uurimistoetuse järeldoktori toetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS230 Sotsiaalne geograafia5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.7. ÕigusteadusS115 Õigusfilosoofia ja õigusteooria5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.25,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudS220 Kultuuriantropoloogia, etnoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)25,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituutkoordinaator01.05.2016−30.04.2018
PerioodSumma
01.05.2016−30.04.201860 400,00 EUR
60 400,00 EUR
0,00 EUR

Kõndimise sõbralike linnaruumide arendus on oluline nii kestlikuma arengu kui ka elatavamate linnade kontekstis. Samas ei mõista me veel hästi linnaruumis kõndimise praktikaid ega liikumisi mõjutavaid loogikaid. Uurimisprojekti eesmärk oligi paremini mõista linnas kõndimisega seonduvate juriidiliste ja sotsiaalsete normide vahelist koos- ja ebakõla ning füüsilise ja ühiskondlik-kultuurilise maastiku rolli kõndimises. Uuring käsitles formaalsete ja mitteformaalsete reeglite suhet, võrdlevaid käsitlusi post-sotsialismist ja erinevate teekeskkonna elementide omavahelist koostoimet. Peamisest eesmärgist tõukuvana töötati projekti käigus välja uus metoodika jalgsiliikumise uuringuteks, arendati edasi seniseid teadmisi liikuvusuuringutest ning võrdlevatest metoodikatest linnauuringutes, täiendades ka oluliselt arusaamisi post-sotsialismi mõistest. Projekti põhitulemus on uuendatud ja mitmekesisem teadmine liikuvusest linnaruumis, mis võtab arvesse nii jalakäijate endi spetsiifikat kui ka ühiskonna toimemehhanismide mõju erinevates ajaloolistes ja poliitilistes kontekstides. Projekti käigus arendati edasi ka infrastruktuuri käsitlusi, mis arvestades taristu tähtsust liikumise kujundamisel, on oluline positsioneerida nii ühiskonda mõjutava kui mõjutatuna. Samuti kasutas projekt uudset metoodikat. Uurimistööd viidi läbi distantsilt kaasakõndimise metoodikaga ehk kasutades keha külge kinnitatavaid kaameraid, millega tehtud salvestused said hilisema intervjuu aluseks. Projektis arendati koostööd rahvusvaheliselt, andes tõuke uutele projektidele liikuvuse ning tänava kultuurilise ja ühiskondliku tähtsuse teemadel. Töö tulemused on avaldatud ja avaldamisel artiklitena geograafia ja linnauuringute ajakirjades. Samuti on ilmumas toimetatud kogumik post-sotsialistlikust linnataristust kirjastusega Routledge. Töös on raamat post-sotsialistlikust tänavast (kirjastusega Berghahn).
Developing pedestrian-friendly urban spaces is key for sustainable and liveable cities. Yet, the understanding of walking practices and what logics shape mobilities has been limited. The aim of the project, thus, was to better understand the ways in which legal and social norms of urban walking relate to one another in physical and socio-cultural landscape. The project approached the interplay between formal and informal rules, comparative approaches of post-socialism and the interplay of different elements of street environment. In order to answer the main aim of the research, a new methodology was devised for the studies of walking practices but also existing approaches to mobility studies as well as comparative methods in urban studies were enhanced, also providing new understandings of the concept of post-socialism. The primary result of the project is an improved and more comprehensive perspective of mobility in urban environment, a perspective that takes into account the specificities of pedestrians and the ways in which societal mechanisms affect mobilities. In the course of the project, also approaches to infrastructure were developed further so that they would account for the research on mobilities being shaped by and themselves shaping societies. The project also developed new methods. The research was carried out using walk-along methods at a distance by utilising miniature cameras attached to pedestrian attire. The recordings made with the attached devices formed basis for later interviews. International cooperation was developed in the course of the project, with new initiatives on mobility and understandings of cultural and societal importance of streets being set up. The results of the research are published and in process to be published in renown geography and urban studies journals. An edited collection on post-socialist urban infrastructures is forthcoming with Routledge. A book on post-socialist street is initiated with publisher Berghahn.
Kõndimise sõbralike linnaruumide arendus on oluline nii kestlikuma arengu kui ka elatavamate linnade kontekstis. Samas ei mõista me veel hästi linnaruumis kõndimise praktikaid ega liikumisi mõjutavaid loogikaid. Uurimisprojekti eesmärk oligi paremini mõista linnas kõndimisega seonduvate juriidiliste ja sotsiaalsete normide vahelist koos- ja ebakõla ning füüsilise ja ühiskondlik-kultuurilise maastiku rolli kõndimises. Uuring käsitles formaalsete ja mitteformaalsete reeglite suhet, võrdlevaid käsitlusi post-sotsialismist ja erinevate teekeskkonna elementide omavahelist koostoimet. Peamisest eesmärgist tõukuvana töötati projekti käigus välja uus metoodika jalgsiliikumise uuringuteks, arendati edasi seniseid teadmisi liikuvusuuringutest ning võrdlevatest metoodikatest linnauuringutes, täiendades ka oluliselt arusaamisi post-sotsialismi mõistest. Projekti põhitulemus on uuendatud ja mitmekesisem teadmine liikuvusest linnaruumis, mis võtab arvesse nii jalakäijate endi spetsiifikat kui ka ühiskonna toimemehhanismide mõju erinevates ajaloolistes ja poliitilistes kontekstides. Projekti käigus arendati edasi ka infrastruktuuri käsitlusi, mis arvestades taristu tähtsust liikumise kujundamisel, on oluline positsioneerida nii ühiskonda mõjutava kui mõjutatuna. Samuti kasutas projekt uudset metoodikat. Uurimistööd viidi läbi distantsilt kaasakõndimise metoodikaga ehk kasutades keha külge kinnitatavaid kaameraid, millega tehtud salvestused said hilisema intervjuu aluseks. Projektis arendati koostööd rahvusvaheliselt, andes tõuke uutele projektidele liikuvuse ning tänava kultuurilise ja ühiskondliku tähtsuse teemadel. Töö tulemused on avaldatud ja avaldamisel artiklitena geograafia ja linnauuringute ajakirjades. Samuti on ilmumas toimetatud kogumik post-sotsialistlikust linnataristust kirjastusega Routledge. Töös on raamat post-sotsialistlikust tänavast (kirjastusega Berghahn).