See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM12-267
EKKM12-267 "Eesti ajakirjanike biograafiline leksikon aastani 1940 (1.01.2012−31.12.2013)", Peeter Vihalemm, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
EKKM12-267
Eesti ajakirjanike biograafiline leksikon aastani 1940
1.01.2012
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.14. Kommunikatsiooni- ja infoteadusedH100 Dokumentatsioon, informatsioon, raamatukogundus, arhiivindus 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.20126 300,00 EUR
01.01.2013−31.12.20136 000,00 EUR
12 300,00 EUR

Projekti eesmärgiks on jätkata Eesti ajakirjanike biograafiate kogumist ja korrastamist ning koondada need elehtrooniliseks ja trükitud andmebaasiks. Projekti esimeses faasis on eesmärgiks koostada Eesti ajakirjanike biograafiline andmebaas aastani 1940, mis hõlmaks neid, kes tegutsesid Eesti ajakirjanduses kuni juunipöördeni 1940. Projekti taustaks on ühelt poolt olukord, kus Eestis on ilmunud biograafilised leksikonid paljudelt elualadelt (arstid, pedagoogid, kirjanikud, heliloojad, sportlased jpt), kuid puudub teatmeteos ajakirjanike kohta. Samal ajal on ajakirjandus olnud üheks põhiteguriks eestlaste kui kultuurrahva ning Eesti riigi kujunemisel, meie riikliku iseseisvuse ja kultuurilise identiteedi kindlustamisel ja arendamisel. Teiselt poolt on käesolev projekt esile kutsutud vajadusest viia lõpule Juhan Peegli ja mitmete teiste poolt alustatud töö. Praeguses Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis, endises zhurnalistika osakonnas hakati Eesti ajakirjanike biograafilisi andmeid koondama Juhan Peegli eestvõttel 1981. aastal. 1991. a moodustatud ajakirjandusajaloo uurimisgrupp (Juhan Peegel, Epp Lauk, Ea Jansen, Krista Aru, Halliki Harro) võttis oma töö üheks eesmärgiks koostada ajakirjanike biograafiline leksikon, seda tööd toetas 1996-2000 ka Eesti Teadusfond. Valmis mitmeid uurimusi, kuid leksikoni väljaandmine osutus üle jõu käivaks. Biograafiate andmebaasi instituudis on koondatud rohkem kui 2000 ajakirjaniku ja kaastöölise nime, kes olid tegevad Eesti ajakirjanduses 1940. aastani.Neist umbes 1200 kohta on täpsemaid andmeid, mille põhjal on koostatud 933 esialgset artiklit (sealhulgas 535 põhjalikumat artiklit). Olemas on Juhan Peegli kirjutatud põhjalikumad käsitlused tähtsametest ajakirjanikest 1940. aastani, samuti Ea Janseni tehtud valik olulisemate baltisaksa ajakirjanike kohta. Ülejäänud elulood on koostatud teatmike või uurimuste põhjal, mis ilmusid või valmisid kuni 1999. aastani. Esialgsetest lühematest ja pikematest artiklitest koostati põhiliselt Anu Pallase poolt 2002. aastal käsikirjaline "Eesti ajakirjanike elulood 1940. aasta juunipöördeni", millele Anu Pallas on hiljem lisanud nimesid ja parandanud märgatud vigu. Käsikirjas on 271 lehekülge, sealhulgas pseudonüümide koondnimekiri. Käsikirjast on tehtud 10 koopiat, kaks nendest on kasutusel kirjandusmuuseumis. Andmebaasi on korjatud nende isikute biograafiaid, kes on töötanud ajakirjandusväljaannetes või teinud neile pikemat aega kaastööd. Nende hulgas on nii tuntud kirjanikke ja poliitikategelasi kui ka avalikkusele tundmatuid kirjasaatjaid, kes suurema osa oma kaastöödest avaldasid varjunime all. On ka neid, kelle kaastöö ajakirjandusele on selgunud kaudseid teid pidi, näiteks inimese enda või kellegi teise mälestustest. Seetõttu on materjal väga ebaühtlane, sisaldades mõne inimese kohta täielikud ja mitmekülgsed andmed, mõne teise kohta aga polegi teada rohkem kui nimi. Leitud andmed on sageli üksteisele vastukäivad, mida osalt on kontrollitud, osalt mitte. Kaheks aastaks, 2012-2013 planeeritud projekt seab endale eesmärkideks: 1. Moodustada asjatundlik kolleegium, kes täpsustaks leksikoni koostamise põhimõtted, sealhulgas määratleks selgelt, keda ajakirjanike hulka võtta. Sellest lähtuvalt tuleks ca 100 isiku puhul otsustada, kas võtta nad leksikoni või mitte; samuti koostada nende nimekiri, kes on praegu leksikonist välja jäänud. 2. Viimistleda sisuliselt valmisolevaid artikleid (535). 3. Kontrollida ja täiendada senikogutud lünklikke elulugusid (ca 400). 4. Hankida andmeid ajakirjandusele oluliste inimeste kohta, kelle elulood seni puuduvad või on väga napid (viimaseid on ca 200). 5. Ette valmistada Eesti ajakirjanike biograafilise leksikoni käsikiri trükis avaldamiseks ja elektrooniliseks levitamiseks.