"Muu" projekt SSORG09053E
SSORG09053E "Demose loomine de facto riikides. Legitiimsus ja režiimi toetus Abhaasias, Transnistrias ja Mägi-Karabahhias (1.04.2009−31.12.2010)", Eiki Berg, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Riigiteaduste instituut.
SSORG09053E
Demose loomine de facto riikides. Legitiimsus ja režiimi toetus Abhaasias, Transnistrias ja Mägi-Karabahhias
Constructing a demos in de facto states. Legitimacy and regime support in Abkhazia, Transnistria and Nagorno-Karabakh
Demose loomine de facto riikides. Legitiimsus ja režiimi toetus Abhaasias, Transnistrias ja Mägi-Karabahhias
1.04.2009
31.12.2010
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.13. RiigiteadusedS170 Poliitikateadused, administreerimine 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikoolpartner01.04.2009−31.12.2010
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Riigiteaduste instituutpartner01.04.2009−31.12.2010
AsutusRiikTüüp
Sihtasutus Eesti Teadusfond
PerioodSumma
01.04.2009−31.12.2010540 000,00 EEK (34 512,29 EUR)
34 512,29 EUR

Tavaliselt rakendub rahvuslik enesemaaramisoigus ühes taieliku iseseisvumisega üksnes varasematele kolooniatele. Sedasorti normatiivne riiklik suveraansus kaalub enamasti ulesse rahvaste oiguse vastanduda oma valitsejate suhtes. Tulenevalt territoriaalse terviklikkuse ja rahvaste enesemaaramisoiguse pohimotete porkumisest keskendub kaesolev projekt nendele vastuoludele, mida tarkavad suveraanid jarjepanu kasutavad selleks, et voidelda valja oma koht rahvusvahelises uhiskonnas. See omakorda voimaldab teha jarelduse, et siseriiklikud legitiimsuskusimused ei ole palvinud tait tahelepanu nendele vastuoludele moistlike lahenduste pakkumisel. Rahvusvaheline uhiskond ei nai huvituvat ebaonnestunud riikide elujoust ega eralduda piiudva poliitilise uksuse suveraansustaotluse legitiimsusest (kas eraldumisotsuse taga on jagatud identiteet ja elanikkonna valdav toetus?). Kui iseseisvusdeklaratsiooni saab mittesoosiva rahvusvahelise oiguse kohaselt tolgendada seadusvastase aktina, siis kuidas saab pidada legitiimseteks valiselt pealesurutud rahuplaane olukorras, kus konfliktsed osapooled ei tunnista selle satteid? Sellisel moel tahendab legitiimsuse kontseptsioon enamat, mis kaasneb oigusliku tunnustamisega, andes veelgi pohjust arutlemaks selliste teemade ule nagu faktiline suveraansus oiguslikus raamistikus ja de facto riik rahvusvahelistes suhetes. Selle uurimisprojekti eesmargiks on uurida rahvuslikku enesemaaramist de facto riikides tuginedes liberaaldemokraatlikes uhiskondades aktsepti leidnud legitiimsuse kriteeriumidele.
As a norm, the right of national self-determination with full independence as the best way to obtain selfgovernment today applies only to overseas colonies. More often than not this normative state sovereignty overrules the rights of people to challenge their governments. Due to the clash between the principle of the territorial integrity of states and the right to self-determination of peoples, the focus here is on the given controversies which are consistently exploited by the emerging sovereigns to claim their place in the international community. This makes us to conclude that there is not much emphasis placed on the domestic legitimacy of the political entities in question. The international community does not seem to be interested in a failed state's durability and the legitimacy of the secessionist entity's claim to sovereignty (is there shared identity and popular support among the population?). If the declaration of group or state independence is seen as an illegal act in light of unsupportive international law then how can externally imposed peace plans be legitimate given the reluctance of the conflicting parties to accept their provisions. In this sense, the concept of legitimacy conveys more than the acceptance derived from legal recognition, giving a new impetus to related topics such as factual sovereignty in a legal framework and a de facto state in international relations. The purpose of this research is to examine self-determination claims in de facto states based on legitimacy criteria widely accepted in liberal democratic societies
KirjeldusProtsent
Alusuuring100,0