See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalse uurimistoetuse rühmagrant" projekt PRG319
PRG319 "Ümber maailma ja tagasi: Eesti semiootika retseptsiooni tüpoloogia maailmas (1.01.2019−31.12.2023)", Igor Pilshchikov, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut.
PRG319
Ümber maailma ja tagasi: Eesti semiootika retseptsiooni tüpoloogia maailmas
Around the World and Back Again: A Global Typology of the Reception of Estonian Semiotics
1.01.2019
31.12.2023
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalse uurimistoetuse rühmagrant
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2 Keeled ja kirjandus40,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH260 Teaduse ajalugu 6.3 Filosoofia, eetika ja religioon40,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH250 Lähiajalugu (alates 1914) 6.1 Ajalugu ja arheoloogia20,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituutkoordinaator01.01.2019−31.12.2023
PerioodSumma
01.01.2019−31.12.2019131 250,00 EUR
01.01.2020−31.12.2020168 750,00 EUR
300 000,00 EUR

Tartust viimase 60 aasta jooksul väljakasvanud semiootikakoolkondadel on olnud lai ülemaailmne mõju, mis on olulisel määral mõjutanud humanitaarteadusi üle kogu maailma. Kuid küsimus, kuidas Eesti semiootikat mõistetakse ja rakendatakse teistes keele- ja kultuurikontekstides, eriti mitte-Lääne omades, on suuresti vastamata. Millised tema aspektid on olnud eriti huvitavad või just ebahuvitavad ühes või teises kultuuris, ja miks? Me tahame uurida neid küsimusi ja luua empiirilise alusega tüpoloogia Eesti semiootika retseptsioonist, mis vaatab kaugemale Euroopast ja Põhja-Ameerikast ning kaasab ka Ladina-Ameerika ja Ida-Aasia. See tüpoloogia põhineb kultuuri- ja kirjandusteooria võrdleval analüüsil maades, kus Eesti semiootika on mingit mõju avaldanud, ning ka teadusmeetrika ja sotsiaalsete võrgustike analüüsil. See aitab mõista, kuidas Eesti semiootika on mõjutanud humanitaarteadusi üle maailma ja kaardistada Eesti rolli ülemaailmses intellektuaalses ajaloos.
The schools of semiotics that emerged from Tartu over the last 60 years have had an outsized global impact, fundamentally affecting humanistic inquiry the world over. Yet, the question of why and how Estonian semiotics is understood and applied in other cultural-linguistic contexts, especially non-Western ones, remains largely unanswered. What aspects of it are particularly appealing (or unappealing) to what cultures and why? We propose to investigate these questions by constructing an empirically based typology of responses to Estonian semiotics that will look beyond Europe and North America to Latin America and East Asia. This typology will be informed by comparative analysis of cultural and literary theory in the countries where Estonian semiotics has had an impact, as well as scientometric and network analyses. This will help us to understand how Estonian scholarship impacts the humanities worldwide and eventually enable us to map Estonia’s place in global intellectual history.