See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM09-105
EKKM09-105 (EKKM09-105) "Eesti muusikalugu (1.01.2009−31.12.2013)", Urve Lippus, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
EKKM09-105
Eesti muusikalugu
1.01.2009
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.5. KunstiteadusH320 Musikoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiakoordinaator01.01.2009−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009131 740,00 EEK (8 419,72 EUR)
01.01.2010−31.12.201090 000,00 EEK (5 752,05 EUR)
01.01.2011−31.12.20115 750,00 EUR
01.01.2012−31.12.20125 800,00 EUR
01.01.2013−31.12.20135 800,00 EUR
31 521,77 EUR

Projekti eesmärgiks on koostada terviklik käsitlus eesti muusikast ja muusikaelust Eestis kuni umbes 1990. aastani. Põhikäsitlus algaks 17. sajandist, sest sellest ajast alates on meil suhteliselt rohkem allikaid ja juba ka uurimusi. Varasemast muusikaloost aga antaks sissejuhatuses ülevaade nii ajaloolaste uurimuste alusel kultuurielu institutsioonidest (kirikud, kloostrid, koolid, linnad) kui ka kasutades teiste Põhja-Euroopa maade muusikaloolaste uurimusi analoogilistest muusikaelu institutsioonidest ja seal kasutatud muusikast. Käsitlus toetuks põhiliselt viimase paarikümne aasta jooksul EMTA muusikateaduse osakonnas tehtud uurimustele ja kraaditöödele. Enamik neist on avaldatud Eesti Muusikaloo Toimetiste seniilmunud üheksas köites, osa ka eraldi väitekirjadena. Mitme viimase toimetiste köite esitlemisel on koostajale korduvalt ette heidetud, et ikka veel puudub üldistav käsitlus eesti muusikast. Varasema muusikateadlaste põlvkonna koostatud „Eesti muusika” jõudis oma käsitlusega 1940. aastani (ilmus 1968 I ja 1975 II köide) ning on ka käsitlusviisilt vananenud. Teoreetiliselt toetuks planeeritav käsitlus struktuuriloo-järgsele ettekujutusele muusikaloost, milles muusikaloo ainena vaadeldakse nii heliloojate loomingut, s.t. muusikat ennast, kui ka muusikaelu, selle institutsioone ja toimimist, samuti lisanduvad vaated muusikale (esteetika) ja laiem kultuurilooline kontekst. Vaatluse all on muusika Eestis ja ajaloolisel Liivimaal, alles 19. sajandi jooksul saab omaette teemaks eestlaste muusika ja 20. sajandil teadlik rahvusliku muusika taotlus. Senised eesti muusikaloo-käsitlused on keskendunud just viimasele teemale. Vaatluse keskpunkti jääb kunstmuusika, 19.–20. sajandi osas seega kontsertmuusika, kuid mingil määral püütaks pildile paigutada kõik omas ajas olulised muusikad, mida allikad peegeldavad. Rahvamuusikat (eesti talupoegade muusikat) ei käsitleta muusikaloo eel-etapina, vaid seda vaadeldakse koos kogumislooga 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandil, samuti leiab kindlasti käsitlemist selle ideoloogiline roll rahvusliku muusika alusena ning rahvamuusika renessanss kontsertliku pärimusmuusikana alates 1960. aastate lõpust. Eesti muusikat ja muusikaelu käsitletakse kõikidel ajastutel osana laiematest piirkondlikest muusikaelu struktuuridest, olulised naabrid on siin Põhja-Saksa, Läänemeremaad, alates 18. sajandist Peterburi ja eriti nõukogude ajal Moskva. Käsitlus oleks tõenäoliselt kaheköiteline, paljude illustratsioonidega ning lisaks oleks vähemalt 2 CD’d muusikanäidetega. Raamatu(te) lugejana näevad autorid eesti kultuurihuvilisi, kellel enamasti puudub spetsiaalne muusikaharidus, ja seepärast välditakse kirjutamisel spetsiifilist terminoloogiat ja teoste analüüse. Noodinäiteid loomulikult tuleb, eriti 20. sajandi osas, kuid püütakse eelistada heliloojate autograafe ja jälgida, et näited oleksid vaadeldavad ka lihtsalt illustratsioonina ning jutustus arusaadav ilma neisse süvenemata. Projekt jätkab 2008. aastal lõppenud riiklikust programmist „Eesti keel ja rahvuslik mälu” finantseeritud EMTA projekti „Eesti esituskunsti mälestusmärgid”, mille raames loodi ülevaade 20. sajandi algupoolel tehtud eesti olulisematest salvestustest ning toodi Eestisse ja tehti kättesaadavaks suurim säilinud salvestiste kogu – EMI Taani haruettevõtte poolt 1939. aasta kevadel Riigi Ringhäälingus salvestatud 239 plaadikülge (koguväljaanne 12 CD ja tekstiraamatuga ilmumisel). Selle projekti tulemused kajastuksid ka planeeritava väljaande helinäidete valikus ning tehtud töö on osa 20. sajandi muusikaelu läbitöötamisest.