See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" projekt HLK04-11
HLK04-11 (HLK04-11) "Mikroobitüvede kollektsioonid (1.01.2004−31.12.2008)", Marika Mikelsaar, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
HLK04-11
Mikroobitüvede kollektsioonid
1.01.2004
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Arstiteaduskondkoordinaator01.01.2004−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004114 000,00 EEK (7 285,93 EUR)
01.01.2005−31.12.2005217 520,00 EEK (13 902,06 EUR)
01.01.2006−31.12.2006217 520,00 EEK (13 902,06 EUR)
01.01.2007−31.12.2007200 000,00 EEK (12 782,33 EUR)
01.01.2008−31.12.2008211 765,00 EEK (13 534,25 EUR)
61 406,63 EUR

PROJEKTI EESMÄRGID, TÄHTSUS KOGUDE HOIUTINGIMUSTE JA SÄILIMISE PARANDAMISEL, KOGUDE KORRASTAMISEL JA VAJALIKU KAADRI (SEALHULGAS KVALIFITSEERITUD KURAATORID) KOOLITAMISEL, PROJEKTI VASTAVUS PROGRAMMI PÕHIEESMÄRKIDEGA (kuni 1 lk): TÜ Mikrobioloogia instituudis ja TÜK Ühendlaboris on säilitamisel >3000 meditsiinilise tähtsusega mikroobitüve, mida võib käsitleda kähe omaette päritolu ja tähendusega kultuurikollektsioonina: a) haigetelt isoleeritud mitmesuguste haigusttekitavate mikroobitüvede kultuurid • mitmesugused mikroobiliigid (Helicobacterpylori, Clostridium difficile, Acinetobacter baumannii, Pseudomonas aeruginosa, Campylobacterjejuni, Mycobacterium tuberculosis, Corynebacterium sp. jpt.) • erilise antibiootikumresistentsusega tüved (Staphylococcus aureus MRSA, Escherichia coli ESBL, Streptococcus pneumoniae PNSP) • mikroobitüved, mis pärinevad sepsise ja invasiivsete infektsioonidega patsientidelt, samuti mitmete krooniliste infektsioonidega patsientidelt • hospitaalinfektsioonide tekitajad Eesti erinevatest haiglatest • Helicobacter pylori ja Mycobacterium tuberculosis'e osas on lisaks eluskultuuridele olemas ka genopank (bakteritest eraldatud DNA) b) tervetelt inimestelt (erinevate riikide lapsed, täiskasvanud) isoleeritud normaalse mikrofloora bakterite (laktobatsillid, bifidobakterid) kultuurid. Lisaks nendele nn. metsiktüvedele on olemas mitmete mikroobiliikide referentstUved maailma juhtivatest kultuurikollektsioonidest (American Type Culture Colfection - ATCC, Deutsche Sammlung Mikroorganismen - DSM), samuti Euroopas registreeritud ja käsutatavate probiootiliste laktobatsillide ja bifidobakterite tüüpkultuurid. TÜ Mikrobioloogia instituudis hoitakse ka Tartu Ülikoolis patenteeritud tüve Lactobacillus fermentum ME-3, mis on deponeeritud ka DSWf kultuurikollektsioonis. Kõik kultuurikollektsioonis olevad tüved on registreeritud arvutifailidena. Neid hoitakse erineval kujul (sügav külmutatu Et või lüof iliseeritult, või dubleeritud mõlemal viisil). Seni on TÜ mikrobioloogia instituut saanud toetust haridusministeeriumilt kultuurikoilektsiooni hooldamiseks (alates 2000. aastast kokku 120 000 EEK). Mikroobitüvede kollektsioonide olemasolu võimaldab lahendada mitmeid haiguste etiopatogeneesi ja levikuga seotud probleeme, mis omakorda aitab kaasa haiguste diagnostika, ravi ja vältimise edasisele paranemisele. Üheks probleemseks tendentsiks tänapäeva maailmas on antibiootikumresistentsete mikroobide järjest sagenev levik. See omakorda tähendab infektsioon haiguste ravi ja profülaktika olulist kallinemist. Resistentsuse globaalse kasvu põhjused ei ole lõplikult selged, kuid arvesse tulevad antibiootikumide laialdane levik, urbaniseerumine (inimasustuse tiheduse kasv, suure haiglakompleksid), desinfektantide laialdane käsutamine olmes. Aastate jooksul kogutud ja säilitatud mikroobitüved võivad aidata selgitada ravimi resistentsuse sagenemise ajalisi aspekte ja põhjuseid. Käesoleval ajal ei ole lõplikku selgust ka mitmete oportunistlike infektsioonide tekitajate haigusetekitamise võime, st virulentsusmarkerite olemasolu ja ekspressiooni osas, mida kollektsioonitüvede uurimine aitaks selgitada. Teiselt poolt on meie senistest uuringutest selgunud nii patogeensete bakterite (H. pylori) kui ka normaalse mikrofloora (Lactobacillus sp.) etniline omapära, mis on ka rahvusvahelises teaduskirjanduses publitseeritud. Praegu on kogu maailmas kujunenud oluliseks probleemiks allergilised haigused, mille üheks põhjuseks peetakse elutingimuste ja -harjumuste muutumisest tingitud normaalse mikrofloora häirumist. Seega on oluline luua köha li ku elanikkonna tarbeks normaalse mikrofloora varusid, mida saaks vajadusel käsutada industriaalühiskonna negatiivsete mõjude vähendamiseks. Seetõttu ongi biotehnoloogia üks viimaste aastate olulisemaid arengusuundi olnud funktsionaalsete toitude loomine, käsutades probiootilisi tervistavaid piimhappebaktereid. Projekti eesmärgid: 1. Süstematiseeritud kogu loomine Eestis levivatest