See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalse uurimistoetuse rühmagrant (PRG)" projekt PRG770
PRG770 "Tähelepanueelne informatsioonitöötlus ajus: seosed seisundite, püsitunnuste ja käitumisega (1.01.2020−31.12.2020)", Kairi Kreegipuu, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut.
PRG770
Tähelepanueelne informatsioonitöötlus ajus: seosed seisundite, püsitunnuste ja käitumisega
Pre-attentive information processing in the brain: relationship to state and trait variables, and behaviour
1.01.2020
31.12.2020
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalse uurimistoetuse rühmagrant (PRG)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.8. PsühholoogiaS264 Eksperimantaal- ja rakenduspsühholoogia5.1 Psühholoogia ja tunnetusteadused100,0
PerioodSumma
01.01.2020−31.12.2020257 125,00 EUR
257 125,00 EUR

Inimene töötleb rohkem informatsiooni kui ta jõuab teadvustada, kuid mis võib siiski käitumist suunata. Sellisele informatsioonile saab ligi neuroteaduse vahenditega, näiteks aju automaatse eristusvastuse (lahknevusnegatiivsus, MMN) abil. MMN halveneb erinevate häirunud seisundite ja haiguste puhul, kuid pole täpselt teada, kas see langus on üldine või konstruktispetsiifiline. Projekt uuribki, kuidas MMN seostub inimese stabiilsete omaduste ja lühiajaliselt esile kutsutud seisunditega ning kuivõrd see on üldine või spetsiifiline. Selleks (1) loome tähelepanueelsete töötlusprotsesside ja taustateabe andmekogu ja töötame välja normatiivsed töötlusprotsesside kirjeldused ning (2) rakendame MMN metoodikat kolmes eksperimendis leidmaks keeleõppe, söömiskäitumise ja nutiseadmete kasutamisega seotud tähelepanueelse infotöötluse iseärasusi. Projekti tulemused on edasiarendamisel kasutatavad hariduse ja terviseedenduse vallas sekkumiste väljatöötamiseks ja nende edukuse jälgimiseks.
A lot of information possibly influencing behaviour is processed pre-attentively, but can be accessed by modern cognitive neuroscience, for example by registering the brain’s automatic responses to deviance (mismatch negativity, MMN). MMN deteriorates in many clinical conditions but it is unknown whether the decrease is general or construct-specific. The current Project asks how MMN is related to trait and state variables, and whether the relationship is general or specific. To answer this, (1) a database for pre-attentive processing and background information will be formed, and normative descriptions of such processes defined; and (2) MMN methodology will be applied in three experimental studies to find specific features characterizing pre-attentive information processing in language learning, eating behaviour and excessive use of smart devices. In the future, outcomes of the Project can be used in designing and monitoring effectiveness of educational and health promotion programs.
Inimene töötleb rohkem informatsiooni kui ta jõuab teadvustada, kuid mis suunab siiski käitumist. Sellisele tähelepanueelsele töötlusele saab ligi neuroteaduse vahenditega, näiteks mõõtes aju automaatset eristusvastust (lahknevusnegatiivsust, MMN). Selleks, et see jt taolised neuroteaduste vahendid jõuaksid pikemas perspektiivis kasutusse inimese seisundi hindamiseks, tuleb aga uurida nende valiidsust (ehk kehtivust) ja reliaablust (ehk usaldusväärsust). 2020. aastal alustasime sel eesmärgil mahuka tähelepanueelsete töötlusprotsesside ja taustateabe andmekogu loomist, kuhu liidame andmeid ka mitme järgneva aasta jooksul. Töötasime välja tähelepanueelse infotöötluse (PAIP) testpaketi informatsioonitöötluse hindamiseks erinevatel töötlustasanditel (käitumuslik kiirus, täpsus, aju biopotentsiaalid). Viisime läbi aju tähelepanueelse infotöötluse (MMN) valideerimis- ja reliaablusuuringu 64 katseisikuga (kõik osalesid kaks korda). Selle tulemusena tekib unikaalne võimalus võrrelda MMNi nägemis- ja kuulmismodaalsuses, analüüsida MMNi reliaablust ja seoseid osaleja infotöötlust iseloomustavate ja taustatunnustega. Lisaks valideerisime ulatuslikus kogemuse väljavõtte meetodil tehtud mobiiliuuringus reaktsioone varem MMN-katses kasutatud toidupiltidele ja näitasime, et ärevus, depressiivsus ja näljatunne on nende reaktsioonidega seotud. Kokkuvõttes panustame märkimisväärselt MMNi valiiduse ja reliaabluse tõstmisesse. Selle tagajärjel paraneb neuroteaduslike uuringute kvaliteet üldiselt ning MMNi kui ühe kõige lootustandvama aju tähelepanueelset töötlust iseloomustava näitaja rakendusvõimalus. Vaatamata COVID-19st põhjustatud eriolukorrale suutsime tegutseda operatiivselt ja paindlikult ning mahukad katsed läbi viia. Töö jätkub 2021-2025 uue rühmagrandi PRG1151 raames.