"Muu (siseriiklik avalik sektor)" projekt LLTOM17250
LLTOM17250 "Ammendatud turbamaardlate veerežiimi taastamise kompleksuuringu metoodika väljatöötamine ja uuringu läbiviimine (24.04.2017−1.09.2023)", Ain Kull, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
LLTOM17250
Ammendatud turbamaardlate veerežiimi taastamise kompleksuuringu metoodika väljatöötamine ja uuringu läbiviimine
Water level restoration in cut-away peatlands: development of integrated monitoring methods and monitoring
24.04.2017
1.09.2023
Teadus- ja arendusprojekt
Muu (siseriiklik avalik sektor)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP510 Füüsiline geograafia, geomorfoloogia, mullateadus, kartograafia, klimatoloogia 1.5 Maateadused ja nendega seotud keskkonnateadused70,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB270 Taimeökoloogia 1.6 Bioteadused30,0
PerioodSumma
24.04.2017−01.09.2023291 666,67 EUR
291 666,67 EUR

Sügava kuivenduse, ulatuslikult kõikuva veetaseme, kõrge pinnatemperatuuri ja mitmete teiste ebasoodsate tingimuste tõttu on jääksoode, eriti freesturbaväljade, spontaanne taimestumine väga aeglane ja ettearvamatu protsess. Kavandatud projekti eesmärgiks on välja selgitada, millistel jääksoo osadel ning kuidas on võimalik soodustada taimestumist vaid niiskustingimuste muutmisega ning millistes jääksoo osades ja kuidas seda teha aktiivsete jääksoo korrastamismeetodite, sh turbasamblafragmentide külvamisega. Selgitatakse välja taimestumise edukust (pindalaliselt ja liigiliselt) määravad peamised keskkonnategurid (mullakeemia, lahustunud kujul toitained turbavees, temperatuur, niiskus, mikroreljeef jt.). Veerežiimi taastamisel eeldatakse lahustunud orgaanilise aine (DOC) ärakande kahanemist, kuid sõltuvalt ilmastikust ja veetaseme stabiliseerimise õnnestumisest korrastataval alal võib DOC ärakanne olla kõrge. DOC on oluline komponent nii süsinikubilansis kui ka hea indikaator mineraliseerumisprotsessi kirjeldajana, mille käigus muutuvad liikuvaks ka teised toitained (N, P, K, Mg, S) ja võivad väljavoolu kaudu mõjutada valgla teisi veekogumeid. Jääksoode taassoostumise suunalisel korrastamisel on oluliseks funktsionaalseks tunnuseks ala süsinikuakumulatsioonivõime taastumine, mille hindamiseks on vajalik kasvuhoonegaaside (CO2, CH4 ja N2O) mõõtmine. Puistuga kaetud jääksoodes annab looduslikule rabale iseloomuliku keskkonna taastumisest märku puurinde muutuse hindamine dendrokronoloogilisel meetodil. Ulatuslike freesturbaalade taimestumise ja keskkonnatingimuste vahetu maapealne seire on väga aeganõudev, töömahukas ja kulukas. Samuti puudub võimalus hinnata eelnevat taimestumise ning keskkonnatingimuste dünaamikat. Arengud droonidel ja satelliitidel kasutatavate sensorite osas võimaldavad nüüd piisava täpsusega hinnata mitmeid olulisi keskkonnaparameetreid (nt. maapinna temperatuur, niiskus) ning maapinna taimedega kaetust (satelliidipiltidega ka ajas tagasiulatuvalt), kahandades vajalikku välitööde mahtu maapealsel seirel.
KirjeldusProtsent
Alusuuring20,0
Rakendusuuring70,0
Katse- ja arendustöö10,0