See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT1006
PUT1006 "Koosluste fülogeneetilise ja funktsionaalse mitmekesisuse makroökoloogilised ja evolutsioonilised mõjutajad (1.01.2016−31.12.2019)", Pille Gerhold, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
PUT1006
Koosluste fülogeneetilise ja funktsionaalse mitmekesisuse makroökoloogilised ja evolutsioonilised mõjutajad
Macroecological and evolutionary determinants of community phylogenetic and functional diversity
1.01.2016
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Otsinguprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB270 Taimeökoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2017−31.12.201760 600,00 EUR
01.01.2016−31.12.201660 600,00 EUR
01.01.2018−31.12.201860 600,00 EUR
01.01.2019−31.12.201960 600,00 EUR
242 400,00 EUR

Globaalsetest kliimamuutustest tingitud kiire elurikkuse vähenemine looduslikes kooslustes ajendab intensiivselt tuvastama elurikkust kujundavaid mehhanisme, sest ainult neid mehhanisme mõistes oskame elurikkust säilitada ka muutuvates keskkonnatingimustes. Hiljuti on leitud, et makroökoloogilistel ja evolutsioonilistel mehhanismidel võib olla seni arvatust suurem roll koosluste mitmekesisuse kujunemisel. Uudsed elurikkuse mõõdud fülogeneetiline mitmekesisus (PD) ja funktsionaalne mitmekesises (FM) sobivad seni kasutatud liigilisest mitmekesisusest täpsemini neid mehhanisme kirjeldama, sest PD näitab liikide ning FD tunnuste teket ja arengut evolutsioonilises ajas ja ruumis. Käesolevas projektis uurin meta-analüüsiga nelja makroökoloogilist ja evolutsioonilist mehhanismi, mis võiksid mõjutada taimekoosluste PD ja FM: laiuskraad ja sellega seotud klimaatilised gradiendid, keskkonna topograafiline heterogeensus, keskkonna ajalooline stabiilsus ning taimkattetüübi evolutsiooniline vanus.
In the light of the rapid decline of biodiversity due to global change, it is crucial to identify the mechanisms that have shaped diverse communities because knowing these mechanisms helps to preserve diversity under changing conditions. Innovative evidence suggests that macroecological and evolutionary mechanisms may have a major role in shaping communities. Phylogenetic diversity (PD) and functional diversity (FD) have a great potential to reveal these mechanisms because PD reflects the diversity of evolutionary lineages accumulated and dispersed in time and space, whereas FD describes the diversity of traits evolved in lineages. In this project I will develop a cutting-edge approach focusing on four macroecological and evolutionary mechanisms that may have shaped community PD and FD in plants. I will conduct a meta-study to reveal the effects of latitude and climatic gradients, environmental heterogeneity, historical stability, and evolutionary age of habitat type.
Projektis uurisime, kuidas teised elurikkuse mõõdud peale liigirikkuse - fülogeneetiline mitmekesisus (PD) ja funktsionaalne mitmekesisus (FD)- varieeruvad maailma taimekooslustes. PD ja FD arvestamine on tähtis, sest muidu võime kaitse alla võtta liigirikka, kuid evolutsiooniliselt (PD) või funktsionaalselt (FD) vaese koosluse. Leidsime, et evolutsiooni arvestamine taimekoosluse elurikkuse mõjutajana on tugevalt alahinnatud. Tihti vaadatakse vaid hetkelisi keskkonnaparameetreid. Meie näitasime ambitsioonika ajakirja ülevaateartiklis, et tänapäeva taimekoosluste elurikkust (nii liigirikkust, PD kui ka FD) on mõjutanud nii liigitekke kui ka väljasuremise kiirus, liikide evolutsiooniline vanus, levikumustrid ja levilate kattumise määr, piirkonna ja taimekattetüübi ajalooline vanus, suurus, stabiilsus ning killustatus (Gerhold et al. 2018). Näitasime ka, et suure fülogeneetilise mitmekesisusega (PD) taimekoosluste leidumine on seotud sellega, millistel laiuskraadidel nad asuvad ning kas nad on metsad või rohumaad: metsade PD on suurem parasvöötmes, rohumaade PD aga hoopis troopikas (Massante et al. 2019). Veel näitasime, kuidas taimekoosluste PD ja FD on evolutsiooniliselt seotud nendes kooslustes elavate herbivoorsete putukatega ja kliimamuutustega. Vastavalt ootustele investeerisid Prantsusmaa fülogeneetiliselt vaesed tammemetsad palju putukherbivooride vastastesse kaitseainetesse (Pihain et al. 2019), sest herbivoorid eelistavad lähisugulastest taimeliike . Vastupidiselt ootustele aga ei omanud herbivooria vastaste kaitseainete tootmine negatiivset mõju ressursidele, mis kaitsevad taime ootamatute kliimamuutuste (põud) korral (Pihain et al. 2019). Näitasime, et lehelõikajasipelgad Brasiilia Atlandi ookeani vihmametsas on evolutsioonilselt kohastunud korjama lähisugulastaimi, eelistades seega vihmametsa fülogeneetiliselt vaeseid äärealasid (Gerhold et al. 2019).