"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM09-174
EKKM09-174 (EKKM09-174) "Eesti kohanimeraamatu Kagu-Eesti osa (1.01.2009−31.12.2013)", Evar Saar, Võru Instituut.
EKKM09-174
Eesti kohanimeraamatu Kagu-Eesti osa
1.01.2009
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH370 Onomastika 6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Võru Instituutkoordinaator01.01.2009−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.200994 100,00 EEK (6 014,09 EUR)
01.01.2010−31.12.201087 500,00 EEK (5 592,27 EUR)
01.01.2011−31.12.20115 600,00 EUR
01.01.2012−31.12.20125 600,00 EUR
01.01.2013−31.12.20135 600,00 EUR
28 406,36 EUR

Kavandamisel on üheköiteline sõnaraamat, mis seletaks olulisemate Eesti kohanimede teket ja päritolu. Tegemist ei ole mitte niivõrd akadeemilise mitmeköitelise väljaandega, vaid laiale avalikkusele suunatud kokkuvõttega peamiselt senisest uurimisest. Raamatust peaksid kasu saama kõigi nende valdkondade uurijad, kes oma töös kohanimedega kokku puutuvad (ajaloolased, arheoloogid, etnoloogid, folkloristid, kodu-uurijad). Eesti kohanimeraamatu projekti on ette valmistatud pikka aega. Rahvusvahelise „Onomastica Uralica“ (Ungari, Soome, Eesti ja Venemaa soome-ugri nimeuurijate ühisprojekti) raames koostati eesti onomastika bibliograafia, mis sisaldab üle 4000 nimeteemalise kirjutise andmed, sageli koos sisukokkuvõttega. Eesti Teadusfondi grandi 6743 „Eesti kohanimesüsteemid“ (2006–2009) täitmise raames on korraldatud kaks seminari kohanimeraamatu põhimõtete arutamiseks. 2007. a arutati teemat koos Läti ja Soome kolleegidega. Üheköiteline rahvasõnaraamat on ilmunud nii Rootsis („Svenskt ortnamnslexikon“, 2003) kui ka Soomes („Suomalainen paikannimikirja“, 2007). Lätis jätkatakse mitmeköitelise akadeemilise kohanimesõnaraamatu koostamist, Leedus on seda äsja alustatud. Arutelu tulemusena leiti, et Eestile sobiks üheköitelise rahvasõnaraamatu variant. 2008. a seminaril kutsuti osalema Eesti nende asutuste esindajad, kellega raamatu koostamisel oleks vaja koostööd teha. Esindatud olid ajaloolased (mh Eesti Ajalooarhiiv), geograafid (Regio, Eesti Kaardikeskus), folkoristid (Eesti Kirjandusmuuseum) ning eri ülikoolid ja seltsid. Seminaril täpsustati raamatu koostamise põhimõtteid ja otsustati 2009. a alustada läbirääkimisi vastava koostöölepingu sõlmimiseks ja rahastamise leidmiseks. Käesolev taotlus on koostatud kahe asutuse, Eesti Keele Instituudi (EKI) ja Võru Instituudi koostöös, ning vormilistel põhjustel esitatud kahe eraldi taotlusena, rahastamaks kummagi asutuse tegevusi. Seejuures Eesti Keele Instituudi ülesandeks jääb töö üldine koordineerimine ja teiste asutuste kaasamine töösse. Võru Instituut keskendub rohkem Kagu-Eesti kohanimede analüüsile. Viimatinimetatu juures kasutatakse ära vastutava täitja mahukat välitöökogemust samas piirkonnas, ajaloolise Võrumaa kohanimeandmebaasi ja teisi otseseid välitööandmeid, sealhulgas ka EKI-s talletatuid. Evar Saare pikaajaline töösuund minna Kagu-Eesti kohanimede sünkroonilise analüüsi juurest ajalooliste nimekujude kogumise, andmebaasis rinnastamise ja etümoloogilise interpreteerimise juurde, sobib kohanimeraamatu projekti teostamisega suurepäraselt. Prioriteediks on uurida ja kirjutada sõnaraamatuartikleid Võrumaa ning sellega asustusajalooliselt kõige tihedamalt seotud Lõuna-Tartumaa kohanimedest, aga samuti keeleliselt kõige sarnasema Setumaa kohanimedest ja ka lõunaeestikeelse Mulgimaa nimedest. Välistatud pole ka artiklite kirjutamine Lõuna-Eestile iseloomulikku tüüpi nimede kohta mujalt Eestist. Kohanimeraamatu maht on u 5000-6000 artiklit, mis peaksid hõlmama järgmisi liike: kesksed asulanimed (u 4000-4500 nime), haldusüksuste (sh mõnede ajalooliste üksuste) nimed, tähtsamate loodusesemete nimed (u 1000), valik muude kultuurilooliselt oluliste paikade nimesid. Iga nime kohta püütakse esitada nime kirjapilt ja hääldus (välde ja palatalisatsioon), koha liik; kihelkond ja praegune halduskuuluvus (maakond, vald või linn); koha vanimad kirjapanekud ning võimaluse korral lühike kujunemislugu; võimalikud etümoloogiad, alustades tõenäolisematest; koha teised nimekujud (ajaloolised, võõrkeelsed) koos lühiiseloomustusega. Võimaluse korral esitatakse nimede sagedusandmeid, rahvaetümoloogilisi seletusi ning viidatakse kohapärimusele. Igal nimeartiklil on kindel (üld)autor, kuid teatud tüüpi andmed (rahvapärimus, kohaajalugu, arhiiviviited jne) võivad jääda mõne projektis osaleva asutuse ülesandeks. Artikli lõpus antakse lühike kirjandusloend. Raamatu sissejuhatuses antakse Eesti kohanimede üldiseloomustus, vaadeldakse nimede allikaid ja esitatakse lühike uurimislugu. Raamatu lõpus on võõrkeelsete ja ajalooliste nimekujude register ning kirjandusloetelu. Kohanimeraamat on põhiosas kavandatud kui varasema uurimise kokkuvõte, ent senise uurimise paratamatu lünklikkuse tõttu tuleb anda ka täiesti uusi käsitlusi ja uurida selleks nende nimede ajalugu. (Soomlaste analoogilises projektis tuli hinnanguliselt 30% nimede puhul teha uut uurimist, Eestis ei jää see protsent kindlasti mitte väiksemaks.) „Eesti kohanimeraamat“ peaks valmis saama projekti lõpuks, st 2013. aastal.