"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7156
ETF7156 "Häguste järvede primaarproduktsiooni mudelarvutused pikkade aegridadena Võrtsjärve ja Harku järve näitel (1.01.2007−31.12.2010)", Helgi Arst, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.
ETF7156
Häguste järvede primaarproduktsiooni mudelarvutused pikkade aegridadena Võrtsjärve ja Harku järve näitel
Modelling long-term primary production of turbid lakes on the example of lakes Võrtsjärv and Harku
1.01.2007
31.12.2010
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia100,0
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.2007144 000,00 EEK (9 203,28 EUR)
01.01.2008−31.12.2008192 000,00 EEK (12 271,04 EUR)
01.01.2009−31.12.2009184 320,00 EEK (11 780,20 EUR)
01.01.2010−31.12.2010184 320,00 EEK (11 780,20 EUR)
45 034,72 EUR

Käesolev projekt püstitab järgmised ülesanded: 1) Kasutades H. Arsti grant 5495 raames saadud primaarproduktsiooni mudelit hinnata summaarset produktsiooni veekogudes pikemate ajavahemike jaoks (päevasummad, nädalasummad, kuusummad, aastasummad). Selleks on algandmetena veepinnale langeva päikesekiirguse päevaseid käike (kogu uuritava perioodi jaoks) ja episoodilisi mõõtmistulemusi (kord kuus) klorofüll a sisalduse ja valguse difuusse nõrgenemiskoefitsiendi kohta vees. Seda arvestades on meil võimalik uurida kaht väga sogast Eesti järve, Võrtsjärv (aastatel 1982-2005) ja Harku järv (1999-2005). 2) Määrata valguse neeldumiskoefitsiendi spektrid fütoplanktoni jaoks tema väga mitmesugustel kontsentratsioonidel, võttes aluseks veeproovid Võrtsjärvest ja Harku järvest. Eesmärk on leida, kas Võrtsjärve ja Harku jaoks saadud uute väärtuste kasutamine parandab meie mudeli täpsust. 3) Uute eksperimentaalsete ja teoreetiliste uuringute alusel täiustada meie primaarproduktsiooni mudeli mõlemat varianti (spektraalset ja integraalset). Töö on planeeritud läbi viia küll ainult kahe järve jaoks, kuid saadud tulemused võivad olla iseloomulikud ka teistele hägustele ja mittekihistunud järvedele kogu maailmas. Oodatavad tulemused ja järeldused peaksid iseloomustama mitte üksnes kaht uurimisprogrammis olevat järve, vaid kasutatavad ka teiste (nii Eesti kui ka muude riikide) häguste järvede bioloogilise produktiivsuse pikaajaliste muutuste hindamisel ning prognoosimisel.
The present project sets the following goals: 1) To estimate primary production of lakes for longer time periods (daily, weekly, monthly and yearly sums) based on the model elaborated by H. Arst within the grant project 5495. As input data for this we need the daily dynamics of the incident irradiance (for the whole period under investigation) and episodic measurements (once a month) of chlorophyll a and of the diffuse attenuation coefficient of water. These data are available for two very turbid lakes in Estonia: L. Võrtsjärv (for years 1982-2005) and L. Harku (for years 1999-2005). 2) To measure the light absorption spectra for different concentrations of phytoplankton based on the phytoplankton composition in lakes Võrtsjärv and Harku. The aim is to find whether the coefficients measured directly from the lakes will improve the performance of the models. 3) Based on experimental and theoretic investigations enhance both the spectral and integral version of our primary production model. Although the work will be carried out on two lakes only, the results may be applicable to other non-stratified turbid lakes allowing estimating and forecasting the long-term changes in their productivity.