"Personaalse uurimistoetuse rühmagrant" projekt PRG34
PRG34 "Võimusuhted ja identiteet 16.–18. sajandi eesti kirjakeeles (1.01.2018−31.12.2022)", Kristiina Ross, Eesti Keele Instituut.
PRG34
Võimusuhted ja identiteet 16.–18. sajandi eesti kirjakeeles
Identity and power relations as reflected in the literary Estonian of the 16th–18th centuries
1.01.2018
31.12.2022
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalse uurimistoetuse rühmagrant
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH355 Keele ajalugu 6.2 Keeled ja kirjandus50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH365 Tõlkimine 6.2 Keeled ja kirjandus25,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH620 Uraali-altai keeled ja kirjandus 6.2 Keeled ja kirjandus25,0
AsutusRollPeriood
Eesti Keele Instituutkoordinaator01.01.2018−31.12.2022
PerioodSumma
01.01.2018−31.12.2018131 250,00 EUR
01.01.2019−31.12.2019131 250,00 EUR
262 500,00 EUR

Projekti eesmärgiks on 16.–18. sajandi eesti kirjakeele üldistav käsitlus lähtuvalt selle loojate ning potentsiaalse sihtrühma erinevast positsioonist sotsiaalses struktuuris ning kummagi kultuurilise ja keelelise identiteedi eripärast. Kirjakeele lõid võimupositsioonil saksa emakeelega luterlikud pastorid eesmärgiga levitada oma kultuurilisi väärtusi emakeelsete eestlaste hulgas, kes kuulusid sotsiaalselt kõige madalamasse kihti. Projektis uuritakse, kas ja kuivõrd võib keelest ja sekundaarsest arhiiviteabest leida tõendeid kirjakeele funktsioneerimise kohta võimusuhete manifesteerijana ning kuidas seostuvad eri keelekujudega keele loojate ning sihtrühma sotsiaalkultuurilised identiteedid. Projekti käigus a) kõrvutatakse struktuurselt mõningaid vana kirjakeele tekste, b) tuuakse teaduskäibesse seni tähelepanuta jäänud 17. ja 18. sajandi tekste ning asjakohast sekundaarset arhiiviteavet, c) tõlgendatakse saadud tulemusi võimusuhete ja identiteedi aspektist.
The aim of the Project is a comprehensive analysis of the 16th–18th century literary Estonian considering the different social positions of its creators vs its target group and the differences in their linguistical and cultural identities. Literary Estonian was first created by Lutheran pastors, who were in the position of power and whose mother tongue was German, to propagate their own cultural values to native Estonians, who belonged to the lowest social stratum. We seek proof, in language and archives, of literary language acting as a vessel of power relations and manifesting the linguistical and cultural identities of its creators and that of its target group. We intend (a) to collate selected texts representing early literary Estonian, (b) to bring attention to some little studied texts from the 17th-18th centuries and to relevant secondary archival information, and (c) to interpret the results in the context of identity and power relations.