See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF5580
ETF5580 "Suurtaimestiku makrojäänuste jaotus Eesti väikejärvede põhjasetetes (1.01.2003−31.12.2005)", Tiiu Koff, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut.
ETF5580
ETF5580
Suurtaimestiku makrojäänuste jaotus Eesti väikejärvede põhjasetetes
Distribution of plant macrofossils in Estonian small lake sediments
1.01.2003
31.12.2005
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB300 Paleobotaanika, fülogenees, palünoloogia1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikoolkoordinaator01.01.2003−31.12.2005
Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituutkoordinaator01.01.2003−31.12.2005
PerioodSumma
01.01.2003−31.12.2005300 000,00 EEK (19 173,49 EUR)
19 173,49 EUR
ETF 2003

Järvede süsinikuringe ja selle seos globaalsete ja regionaalsete keskkonnatingimuste muutusega on nüüdisajal muutunud väga aktuaalseks. Oluliseks uurimisobjektiks on seega järvede litoraalis settinud orgaaniline aine, millest olulise osa moodustavad suurtaimestiku osised ja laguproduktid. On teada, et veetaimede koosluste kujunemisel on üheks olulisemaks kasvukohta iseloomustavaks näitajaks vee sügavus. Tuginedes kirjanduses toodud andmetele ning töö käigus mõningates Eesti väikejärvedes (Martiska, Väike-Juusa, Viitna-Linajärv) detailse veetaimestiku geobotaanilise kaardistamise andmetele makrofüütide sügavuselise jaotuse seaduspärasuste kohta, püstitati hüpotees, et järvesetetes sisalduvate veetaimede makrojäänused peegeldavad antud järves minevikus aset leidnud veetaseme fluktuatsioone. Käesoleva uurimisprojekti käigus töötati välja metoodika makrojäänuste määramiseks järvesettest ning leiti, et nüüdisjärvede kaldavööndis kasvate taimede ja nende pindmistes setetes fikseeritud osiste (eelkõige seemnete) levikualad kattuvad. Seega peegeldavad setetes olevad makrojäänused lokaalset taimestikku, olles seega väärtuslikuks paleoökoloogiliseks täienduseks laialt kasutatavale õietolmuanalüüsile. Samuti leiti hea seos fossiilsete makrofüütide jaotuse, setete orgaanilise osa C/N ja bentiliste/planktiliste diatomeede suhte vahel. Väljatöötatud metoodikat rakendati Väike-Juusa ja Viitna Linajärve põhjasetete uurimisel. Komplekssed (litoloogilised, geokeemilised, bioloogilised) setete läbilõigete uuringud profiilil profundaalist litoraalini võimaldasid rekonstrueerida nende järvede veetasemete fluktuatsioonid Holotseeni jooksul. Makrojäänuste diagrammil väljaeraldatavad tsoonid, mis põhinevad kasvukoha sügavuste muutusest tingitud muutustega kooslustes, ühildusid selgelt järve veetaseme muutustega.
The part of macrophytes (mostly seeds and fruits) are preserved as macrofossils in sediments. As one of the most important factors influencing the macrophyte distribution is water column depth the fluctuations of lake level changes cause changes in aquatic vegetation assemblages and may shift their distribution zones. The main stress in current study was on finding relationships between modern macrophyte vegetation and distribution of macroremains in sediments. Data on the distribution of macroremains in upper sediment of lakes showed that seeds of macrophytes can be found only in the immediate vicinity of the respective species and they were not carried far away from this place. The distribution of subfossil macrophytes is in good agreement also with the distribution of periphytic diatoms, and the results obtained indicate that the complex methodology applied can be used to reconstruct water-level fluctuations of lakes. The results show that water level of Lake Juusa in the beginning of Holocene was higher than today. Thawing of the ground led to intensive infiltration, which caused the lake level to drop ca 7 m about 9000 PB. Indicators that characterize the state and dynamics of the lake ecosystem (remains of macrophytes) reflect first of all water level fluctuations. The obtained results show that the palaeorecords are greatly affected by the changes of the water budget in the lake. As water-level fluctuations within the Holocene were typical for the majority in lakes, it is necessary to take into account their possible influence in analysing palaeorecords.
TegevusProtsent
Alusuuring100,0