See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT33-3
IUT33-3 "Lainetuse dünaamika ja rannikutehnika (1.01.2015−31.12.2020)", Tarmo Soomere, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Küberneetika Instituut, Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Küberneetika instituut.
IUT33-3
Lainetuse dünaamika ja rannikutehnika
Wave dynamics for coastal engineering and management
1.01.2015
31.12.2020
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.15. Ehitus- ja kommunaaltehnikaT220 Tsiviilehitus, Hüdrotehnoloogia, avameretehnoloogia, pinnasemehhaanika 2.1. Ehitusteadused (ehitusprojekteerimine, ehitustehnika, tööstus- ja tsiviilehitus ning teised seotud teadused)50,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP500 Geofüüsika, füüsikaline okeanograafia, meteoroloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia30,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.10. Geograafia ja regionaaluuringudP510 Füüsiline geograafia, geomorfoloogia, mullateadus, kartograafia, klimatoloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia20,0
PerioodSumma
01.01.2015−31.12.2015100 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016100 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017100 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018100 000,00 EUR
01.01.2019−31.12.2019100 000,00 EUR
01.01.2020−31.12.2020100 000,00 EUR
600 000,00 EUR

Planeeritud uuringud käsitlevad lainetuse dünaamikat ja sellega seonduvaid rannikutehnika ja rannikupiirkonna haldamise aspekte, kattes valdkonna lainete tekkimisest ja lainelevi matemaatiliste küsimuste problemaatikast lainete murdumiseni, raskuskeskmega lainete ja ranna ning rannikutehniliste ehitiste vastasmõjule. Eesmärgiks on (i) erinevate laineklasside (tuulelained, pikad lained, tormiaju, siselained) omaduste täpsustamine kaasaegsete meetoditega Läänemere ja selle rannavööndi kontekstis, (ii) lainedünaamika fundamentaalsete aspektide (hiidlained, mittelineaarne interaktsioon, lainerünnak, Lagrange’i transport) analüüs ja rakendamine rannikut ohustavate lainepõhiste nähtuste kvantifitseerimiseks ja prognoosimiseks; (iii) lainetuse ja pinnahoovuste poolt käivitatud protsesside analüüs ja prognoosimine, Läänemere randade reaktsioon neile, selle majanduslikud aspektid; lainekoormuste ekspressmeetodid, preventiivsed rannikute kaitse tehnoloogiad, laineenergeetika.
In spite of huge progress in the science of ocean waves, there are numerous gaps in our knowledge of their physics, dynamics, extremes and impact on coastal and offshore engineering structures. Our aims are: (i) the improvement of our knowledge of the properties of waves of different kinds (wind, internal, surge, ship, long waves etc) in all phases of their life-cycle, from generation, interactions, transformation and propagation until their breaking in the nearshore, (ii) reaching progress in fundamental aspects of wave science (rogue waves, run-up, set-up, overtopping, nonlinear interactions, applied wave mathematics), with a particular target to quantify more exactly the role of surface waves among marine-induced coastal hazards; (iii) better understanding and forecast of processes affecting the common types of the Baltic Sea coasts, with a target to develop preventive coastal protection methods using features of Lagrangian transport and site-specific applications for management.
Lainetuse ja veetasemete käitumise paljud aspektid viitavad, et tugevate tuulte suuna muutumine mõnedes tormides on Läänemere kliimamuutuste üks tugevamaid signaale. See avaldub merel nii lainekõrguste muutuste mustris, murdlainete tekitatud veetõusu (laineaju) kõrguste kui ka ekstreemsete veetasemete muutumise iseloomus. Sarnaselt merel toimuvate protsessidega ilmnevad muutused ka õhuvoolu suunas. Pole ka välistatud, et kaasnevad olulised muutused rannikuprotsesside iseloomus ja mõne praegu stabiilse rannalõigu kiire erosioon. Lainetuse ja veetasemete omaduste muutumise keerukas ruumiline muster omakorda muutub ajas ja kohati sisaldab kiireid hüppeid. Sarnaselt keerukas on siselainete omaduste muster nii Läänemeres kui teistes šelfimeredes. Mõnes pealtnäha varjatud kohas võib olla isegi mõttekas lainetest elektrit toota. Täitsime suure lünga teadmistes Läänemere kohta: kirjeldasime põhjalikult, kuidas muutub meretase Läti rannavetes. Maksimaalsed veetasemed kasvavad meie vetes kuni 9 mm/a, seega 3–5 korda kiiremini kui ookeani veetase. Leidsime elegantse võimaluse määrata laeva asukoht tema tekitatud lainete mõõtmise kaudu. Näitasime, et teatavat tüüpi laevalained võivad oluliselt kahjustada Veneetsia laguuni sisemust laevateest kaugel. Kirjeldasime esmakordselt, kuidas väga madalas vees tekivad neist lööklained (tehniliselt: madalvee Riemanni lained). Laineaju kõrguste jaotus meie rannavetes on tavaliselt üsna ilmetu, kuid mõnedes kohtades kirjeldub hoopis nn pöörd-Gaussi jaotusega, mis on geofüüsikas haruldane. Rakendasime laserskaneerimise tehnoloogiaid randade täppismõõtmisteks, kujundasime randade haavatavuse indeksi Leedu jaoks ja analüüsisime mitmeid rannikute haldamise probleeme Vietnami ja Austraalia kontekstis. Triivpoide abil näitasime, et rannalähedane süvaveekerge võib praktiliselt blokeerida pinnakihis tavaliselt toimiva tuulehoovuse. Tuule ja hoovuste koosmõjul hakkavad muidu eraldi paiknevad reostuslaigud liituma ja võivad moodustada suuri reostussaari.