See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" projekt HLK04-24
HLK04-24 (HLK04-24) "Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulekogude seisundi parandamine ja kasutamisvõimaluste ajakohastamine (1.01.2004−31.12.2008)", Ergo-Hart Västrik, Eesti Kirjandusmuuseum.
HLK04-24
Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulekogude seisundi parandamine ja kasutamisvõimaluste ajakohastamine
1.01.2004
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2004−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004114 000,00 EEK (7 285,93 EUR)
01.01.2005−31.12.2005265 415,00 EEK (16 963,11 EUR)
01.01.2006−31.12.2006265 415,00 EEK (16 963,11 EUR)
01.01.2007−31.12.2007265 415,00 EEK (16 963,11 EUR)
01.01.2008−31.12.2008334 954,00 EEK (21 407,46 EUR)
79 582,72 EUR

PROJEKTI EESMÄRGID, TÄHTSUS KOGUDE HOIUTINGIMUSTE JA SÄILIMISE PARANDAMISEL, KOGUDE KORRASTAMISEL JA VAJALIKU KAADRI (SEALHULGAS KVALIFITSEERITUD KURAATORID) KOOLITAMISEL, PROJEKTI VASTAVUS PROGRAMMI PÕHIEESMÄRKIDEGA (kuni 1 lk): Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) on folkloori keskarhiiv Eestis, kuhu oli 20. sajandi lõpuks jõudnud valdav osa eesti folkloori kogusid, ka need, mis kuulusid lähiminevikus teistele institutsioonidele. Kogude suurust ja käsutamist on kirjeldatud käesoleva programmi 3. lisa 5. punktis. ERA on viimasel kuuel aastal rahastatud eelkõige sihtfinantseeritava teadusteemana, arhiivimaterjali digitaliseerimiseks on vahendeid saadud 2003. aastal lõppenud riiklikust programmist Eesti keel ja rahvuskultuur. ERA rahvaluulekogusid käsutavad teadustööks mitte ainult Kirjandusmuuseumis töötavad folkloristid, vaid ka Tartu Ülikooli, Eesti Muusikaakadeemia, Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud, kraadiõppurid ja üliõpilased. Ka mitmed Eesti Teadusfondi, Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi poolt finantseeritud projektid on eeldanud ERA rahvaluulekogude ulatuslikku käsutamist ning lisanud sinna hulgaliselt arhiveerimist nõudvat materjali. Projekti üldeesmärgiks on Läänemeremaade suurimate folkloorikogude säilimise tagamine ning kasutamisvõimaluste kaasajastamine tingimustes, kus säilikute käsutamise aktiivsus kasvab. Eelkõige pööratakse tähelepanu hävimisohtu sattunud käsikirjalisete kogude säilimise tagamisele, milleks viiakse läbi nende üldinventuur koos seisundi hindamisega. Vastavalt hindamistulemustele alustatakse kõige rohkem kahjustatud köidete restaureerimist. Kontrollitakse tagatiskoopiateks olevate mikrofilmide olemasolu ja seisundit ning alustatakse neist elektrooniliste kasutuskoopiate tegemist (1698 filmist tuleb esimeses järjekorras skaneerida 480 vanade kogude filmi). Elektroonilised kasutuskoopiad indekseeritakse. Alustatakse nende köidete mikrofiimimist, millest seni puudub nõuetekohane tagatiskoopia. Luukse paremad tingimused mikrofilmitud tagatiskoopiate säilitamiseks. Alustatakse käsikirjalise kogu andmete sisestamist arhiivi üldandmebaasi. Oodatav tulemus: Kaob oht, et säilitatav kultuuripärand hävib jäljetult originaalmaterjali halva seisukorra ja tagatiskoopia puudumise tõttu, Kasutuskoopiate tegemine vähendab vajadust käsutada käsikirju endid, andmebaas hõlbustab materjali leidmist ja käsutamist, Ka heliarhiivi osas on pearõhk säilimise tagamisel. Magnetlindil analoogsalvestuste hävimisohu tõttu on oluline kiirendada materjalide konserveerimise ja digitaliseerimise alast tööd. Tuleb luua tingimused unikaalsete fonograafirullide säilitamiseks. Tehniliste standardite muutumise ja arengu tõttu on on vaja pidevalt investeerida nii raud- kui tarkvarasse. Selleks, et oleks võimalik teha otsinguid digitaliseeritud helimaterjali hulgas, on tarvilik helikirjete sisestamine, mis võimaldab andmed ja digitaliseeritud heli andebaasis ühendada. Oodatav tulemus: Suure osa helisalvestuste säilimine on kindlustatud digitaliseerimise ning mitme tagatiskoopia olemasolu teel, andmebaasiga seostatud kasutuskoopiad parandavad materjali käsutamist. Fotokogu puhul on peamiseks kõigi fotode skaneerimise teel tagatis- ja kasutuskoopiate valmistamine. Tagatiskoopiaks on suure tihedusega tif-formaadis fail, kasutuskoopiaks jpg formaadis digifoto. Skaneeritud fotod tuleb ühendada andmebaasiga kirjete sisestamise teel, kirjeldada tuleb ka fotode tehniline pool (originaali materjal ja formaat, negatiivi materjal ja formaat jne). Oodatav tulemus: Digitaalsete arhiivikoopiate olemasolu tagab fotode säilimise, andmebaasiga ühendatud kasutuskoopiad võimaldavad kogu paremini käsutada. Üldinventuuri ja korrastamine vajab ka videoarhiiv. Et analoogsalvestustel olev materjal ajapikku ei häviks, tuleb see digitaliseerida. Kaasaegsed kompresseerimisalgoritmid võimaldavad hea kvaliteediga, kuid väikesemahuliste kasutuskoopiate tegemist,mida saab säilitada nii serveri