See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7034
ETF7034 "SSTP ravivastust ennustavad geneetilised faktorid paanikahäirega haigetel (1.01.2007−31.12.2010)", Eduard Maron, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
ETF7034
SSTP ravivastust ennustavad geneetilised faktorid paanikahäirega haigetel
Investigation of genetic predictors of the response to SSRI treatment in patients with panic disorder
1.01.2007
31.12.2010
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.1. BiomeditsiinB100 Biomeditsiini ajalugu ja filosoofia, teoreetiline bioloogia, evolutsiooni üldised küsimused 3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Arstiteaduskondkoordinaator01.01.2007−31.12.2010
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.2007232 800,00 EEK (14 878,63 EUR)
01.01.2008−31.12.2008232 800,00 EEK (14 878,63 EUR)
01.01.2009−31.12.2009223 488,00 EEK (14 283,49 EUR)
01.01.2010−31.12.2010203 148,00 EEK (12 983,52 EUR)
57 024,27 EUR

Paanikahäire (PH) on levinud ja tõsine psüühikahäire, mis põhjustab ka ühiskonnale olulisi kulutusi. PH allub üldiselt farmakoloogilisele ravile hästi, kusjuures üldtunnustatult on PH ravis esmavaliku ravimiteks selektiivsed serotoniini (5-HT) tagasihaarde pärssijad (SSTP). Vaatamata ravivõimaluste arenemisele ei parane kõik PH-ga haiged piisavalt. Mõnedes haiguse kulgu käsitlevates uuringutes on leitud, et kolme aasta möödudes on sümptomivabad vaid 10 % haigetest ning, et 5 aasta möödudes vastab remissiooni kriteeriumitele vaid 12 % PH haigetest. Kokkuvõtvalt tuleb paraku tõdeda, et märgatav paranemine ning püsiv remissioon jäävad PH ravis veel sageli saavutamatuks. Ka on kliinilises praktikas sageli raske ennustada, milline PH haige just millisele ravimile soodsalt reageerib. Hiljutised uuringud on näidanud, et antidepressantide erineva efektiivsuse põhjuseks võivad olla variatsioonid haigete geneetilises konstitutsioonis. Taoliste uuringute tegemine on viimasel kümnendil hoogustunud tänu geenivariatsioonide määramiseks kasutatava tehnoloogia jõudsale arengule, aga ka lootusele leida igapäevase kliinilise kasutuse jaoks piisavalt usaldusväärselt ennustavad geneetilised faktorid. Psühhiaatriliste haiguste farmakoteraapia vajab efektiivsuse tõstmiseks individualiseeritud ning teaduspõhiste ravivõtete rakendamist. Oodatavalt annavad farmakogeneetilised uuringud olulise panuse ravivastuse ning kõrvaltoimete tekkimise riski ennustamisvõimaluste parandamisse antidepressandiga ravitaval üksikhaigel. Käesolev projekt on suunatud SSTP ravivastust ennustavate geneetiliste faktorite uurimisele paanikahäirega haigetel, kasutades uuemad geneetilised meetodid. Käesoleva uuringu tulemused anda olulise panuse ärevushäirete farmakoteraapia individualiseerimisel, millel mõistetavalt oleks oluline kliiniline ning majanduslik tähendus.
Panic disorder (PD) is a common and severe psychiatric disease which also has an enormous social cost. PD responds well to drug treatment and the selective serotonin (5-HT) reuptake inhibitors (SSRIs) are now generally accepted as the first-line agents. Nevertheless not all patients recover for example, in a three-year follow-up only 10% of patients with PD were symptom-free and only 12% of PD patients were in full remission after five years. Taken together, significant improvement and remission are still often not achieved in the treatment of PD. Also it is rather difficult in clinical practice to predict, which patient will respond well to a pharmacological treatment and which will not. Recently research has shown that differences in antidepressant efficacy may be related to genetic variations of patients. These pharmacogenetic studies have multiplied in the past decade due to the improved technology for measuring gene variants with potential impact that finding reliable genetic predictors might markedly inform everyday clinical practice. There is a pressing need for improvement of outcome of pharmacotherapy of psychiatric disorders by providing individualized and science-based treatments. Pharmacogenetic research can reasonably be expected to contribute to the prediction of likelihood of treatment response and risk of development of adverse side effects in individual patients undergoing antidepressant treatment. The current project attempts to investigate the genetic predictors of the response to SSRI treatment in patients with PD by using new genetic technologies. The results of this study may contribute significantly to this goal of individualising pharmacotherapy of anxiety disorders, with its major clinical and economic importance.