See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8552
ETF8552 "Hilisjääaja keskkonnatingimused viimase jäätumise kagusektoris: paleoökoloogiline uurimus (1.01.2011−31.12.2014)", Siim Veski, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Geoloogia Instituut.
ETF8552
Hilisjääaja keskkonnatingimused viimase jäätumise kagusektoris: paleoökoloogiline uurimus
Late-Glacial vegetation succession along a NW–SE transect in the eastern Baltic area covered by the last Scandinavian Ice Sheet: a palaeoecological study.
1.01.2011
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP450 Stratigraafia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia50,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedT510 Kronoloogia, vanusemääramise tehnoloogia1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia50,0
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201111 040,00 EUR
01.01.2012−31.12.201211 040,00 EUR
01.01.2013−31.12.201311 040,00 EUR
01.01.2014−31.12.201411 040,00 EUR
44 160,00 EUR

Mõistmaks meid ümbritsevaid keskkonnamuutusi ja tegemaks tulevikuprognoose peame me aru saama looduslike süsteemide pikaajalisest toimimisest. Setetes säiliv paleoökoloogiline info võimaldab meil heita ainulaadse pilgu mineviku ökosüsteemide ja kliima pikaajalisele muutusele. Kavandatava grandiprojekti eesmärgiks on hilisjääaja, so periood u 15000-11000 aastat tagasi, keskkonnatingimuste ja kliima varieeruvuse väljaselgitamine viimase Skandinaavia jäätumise kagusektoris. Paleoökoloogiline uurimus viiakse läbi multidistsiplinaarselt ja kasutades mitmeid üksteist täiendavaid andmekogusid nagu õietolm, veeelustik, settekeemia ja omadused ning luues muutuste uurimiseks parima võimaliku ajaskaala. Luuakse uued paleoandmetel põhinevad rekonstruktsioonid ning ülekandevõrrandid, millega taastuletatakse hilisjääaja temperatuurikõikumised Läänemere idakalda riikides ja Venemaa Valdai regioonis. Uurimus aitab selgitada Skandinaavia jäätumise kagusektori jäätaande kronoloogiat ning taganeva jääserva ees toimunud keskkonna ja kliimamuutusi. Selleks uuritakse hilisjääaegset settematerjali Lätis Lielais Svetinu järvest, Valdai kõrgustikul Darishe järvest ning Leedu lõunaosas leitakse sobiv läbilõige kaasates koostööpartnereid.
Understanding the long-term dynamics of natural systems is critical for being able to predict their response to future environmental changes. Palaeoecological records preserved in sedimentary deposits can provide unique insights into the nature of past ecosystems and their long-term dynamics. The proposed project aims at reconstruction of climate change and environmental dynamics at high temporal resolution along a NW–SE directional transect from N Estonia across the Baltic countries to Valdai area in Russia during the Late-Glacial time (15 000–11 000 cal BP), through a multidisciplinary and multiproxy study of records contained in naturally occurring archives such as lake sediments. The study provides high-resolution palaeodata using biological analytical methods such as pollen, diatoms, cladocerans and chironomids and sediment properties from multiple environmental archives to produce new quantitative pollen-inferred palaeoclimatic and palaeoenvironmental reconstructions, to define transfer functions between modern assemblages and environmental parameters to reconstruct the palaeoenvironmental conditions establishing a connection between past environment and climate changes. The inference models, as well as expected results on chronology, vegetation development and ice recession history will provide better and more realistic quantitative estimates for reconstructing Late-Glacial climatic variability and environmental changes from sedimentary microfossil assemblages.
Grandi teadusartiklites (Heiri jt 2014) testiti kliimamudelit ECHAM-4 Euroopa hilisjääaja paleoandmestikuga. Hilisjääaja kliimal puuduvad tänapäevased analoogid, seega avanes võimalus testida mudelite usaldusväärsust. Artikli tulemused näitavad, et ECHAM-4 kliimamudel on suuteline usaldusväärselt tuletama ka viimase 15 000 aasta kõige varieeruvama kliimaga ajavahemike puhul korrektseid temperatuure võrreldes paleoandmestikuga seda nii regionaalselt üle Euroopa kui ka lokaalselt. Erinevate geograafiliste piirkondade rekonstruktsioonide võrdlus annab informatsiooni nii kliima ajalisest kui ruumilisest varieeruvusest Euroopas (Feurdean jt. 2014; Veski jt. 2014). Lisaks õietolmule saab mineviku kliima rekonstrueerimiseks kasutada ka surusääskede jäänuseid ning taimseid suurjäänuseid (Väliranta jt 2015) ja saadud rekonstruktsioonide kvaliteeti sõltumatute andmeridade võrdluse abil kontrollida. Veski jt. (2014) poolt läbi viidud Balti regiooni õietolmuandmete võrdlusanalüüs näitas, et lõunapoolsetel aladel Valgevenes ja Leedus olid temperatuurid hilisjääajal tänapäevastele temperatuuridele sarnasemad ja temperatuuri tõus algas ligi 1000 aastat varem kui põhjapoolsetel aladel Eestis ja Lätis. 2 artiklit Nature Communications's, PhD kaitses Amon-Veskimeister ja Stivrins, MSc Sepmann, Elmi ja Perle.