See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Muu" projekt 422L
422L "Projekt Muuga sadama Söeterminali rajamisel süvendatava pinnase kasutamiseks planeeritavate lainemurdjate alla" (30.03.2004−25.05.2004); Vastutav täitja: Jüri Kask; Tallinna Tehnikaülikool (partner), Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Meresüsteemide Instituut (partner); Finantseerija: AS Tallinna Sadam; Eraldatud summa: 0 EUR.
422L
Projekt Muuga sadama Söeterminali rajamisel süvendatava pinnase kasutamiseks planeeritavate lainemurdjate alla
Muuga Harbour breakwater project. Using the dredged material as the basis for future breakwater construction
Projekt Muuga sadama Söeterminali rajamisel süvendatava pinnase kasutamiseks planeeritavate lainemurdjate alla
30.03.2004
25.05.2004
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
siseriiklik leping
ETIS valdkondETIS alamvaldkondCERCS valdkondFrascati Manuali valdkondProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP430 Maavarad, majandusgeoloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia35,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP470 Hüdrogeoloogia, geoplaneering ja ehitusgeoloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia35,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP500 Geofüüsika, füüsikaline okeanograafia, meteoroloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia30,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Tehnikaülikoolpartner30.03.2004−25.05.2004
Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Meresüsteemide Instituutpartner30.03.2004−25.05.2004
PerioodSumma
30.03.2004−25.05.20041,00 EEK (0,06 EUR)
0,06 EUR

Muuga sadama söeterminaali laevatee ja kaide piirkonnast planeeritakse süvendada 800 000 m3 pinnast (AS Merko Ehitus andmetel), millest enamuse moodustab Kambriumi sinisavi ja väiksemal hulgal moreen. Töid teostatakse perioodil 1 juuli kuni 1 detsember 2004. aastal. Süvendamist teostakse mereveega leondunud pehmemas settekompleksi ülakihis pinnasepumpsüvendajaga ja allosas ujuvalusel asuva ühe- voi mitmekopalise ekskavaatoriga. Materjali transpordiks kasutatakse avatava pohjaga praame. Süvendatava pinnase pehmem osa moodustab pulbi, mis transporditakse Aksi saarest itta jäävasse kaadamiskohta. Pinnas, mida süvendatakse ekskavaatoriga, planeeritakse paigutada tulevaste lainemurdjate aluseks. Selle maht on esialgsetel andmetel ligikaudu 780 000 m3 (AS Merko Ehitus andmetel). Lainemurdjad moodustavad Muuga lahe kaguosast Muuga sadamale akvatooriumi. Planeeritakse rajada kaks lainemurdjat, millest läänepoolne saab alguse Muuga sadama lääneküljelt vedelkütuse terminaali juurest ning kulgeb kuni 15 m samasügavusjooneni kirde suunas ja pöördub sealt kaarega idasse 21 m samasügavusjoone piirkonnas. Teine lainemurdja saab alguse söeterminaali pohjaküljelt ning kulgeb otse teise lainemurdja otsa suunas. Läänepoolne lainemurdja on ligikaudu 2350 meetri ning idapoolne ligikaudu 950 meetri pikkune, nende otste vahele jääb 400 meetrine akvatooriumi „värav“. Käesoleva projekti eesmärgiks on määrata söeterminaali piirkonnast süvendatava kambriumi sinisavi kaadamisala asukoht planeeritavate lainemurdjate alusena arvestades hüdrodünaamilisi ja geotehnilisi tingimusi. Selleks teostati varasemate geoloogiliste andmete (Unicone, 2003) analüüs, sinisavi geotehniliste näitajate laboratoorsed katsed (Sedman, 2004) ja piirkonna lainetuse modelleerimine. Hoovused on käsitletud pohjalikumalt eelprojektis (Kask, jt., 2004).
"According to the data provided by AS Merko Ehitus, 800 000 m3 of soil will be dredged in the area of the breakwaters and fairway of the coal terminal of the Muuga Harbour. The dredged material is mostly the Cambrian blue clay, the share of till is smaller. The work will be carried out from 1 July to 1 December 2004. In the upper, softer portion of the sedimentary complex the dredging will be carried out by trailing suction hopper dredger, and in the lower portion - with the help of power shovel or bucket-ladder excavator mounted on floating base. The material will be transported by barges. The softer part of the dredged soils form a suspension which will be transported to the dumping place north of Aksi Island. The soils dredged with excavators will be placed in the area of future breakwaters, the volume of these soils is estimated to be ca 780 000 m3 (according to the information provided by AS Merko Ehitus). The breakwaters surround the aquatory of Muuga Harbour in the southeastern part of Muuga Bay. Two breakwaters are planned; the western one begins at the western side of the harbour, near the terminal of liquid fuels and runs towards the northeast until the 15-m depth contour, after which (in the area of 21-m depth contour) it turns eastwards. The other breakwater begins at the northern side of the coal terminal and runs in direction of the end of the western one. The western breakwater is 2350 m and the eastern - 950 m long, between their ends there is ca 400 m wide ''gate'' into the harbour’s aquatory. The aim of the project is to determine (on the grounds of hydrodynamic conditions and geotechnical properties) the area of dumping of the Cambrian blue clay dredged from the coal terminal's territory in order to use the blue clay for filling the base of designed breakwater. For this purpose the previous geotechnical information (Unicone, 2003) was analysed, laboratory tests of the blue clay were made in order to assess its geotechnical properties (Sedman, 2004), and the wave activity in the region was modelled. The currents were discussed in detail during the preliminary project stage (Kask et al., 2004)."
KirjeldusProtsent
Rakendusuuring90,0
Katse- ja arendustöö10,0