See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalse uurimistoetuse järeldoktori toetus" projekt PUTJD659
PUTJD659 "Järvede, nende valgalade ja süsinikusisalduse vastasmõjud globaalses mastaabis (1.01.2017−31.12.2018)", Kaire Toming, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Eesti mereinstituut.
PUTJD659
Järvede, nende valgalade ja süsinikusisalduse vastasmõjud globaalses mastaabis
A global study of lakes: links between catchment characteristics and lake carbon content
1.01.2017
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalse uurimistoetuse järeldoktori toetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.11. Keemia ja keemiatehnikaP390 Orgaaniline keemia 1.3. Keemiateadused (keemia ja muud seotud teadused)30,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB260 Hüdrobioloogia, mere-bioloogia, veeökoloogia, limnoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt50,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.10. Geograafia ja regionaaluuringudP510 Füüsiline geograafia, geomorfoloogia, mullateadus, kartograafia, klimatoloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia20,0
PerioodSumma
01.01.2017−31.12.201869 920,00 EUR
69 920,00 EUR

Rootsi ja Eesti järvede lahustunud orgaanilise süsiniku (DOC) kontsentratsiooni pikaajaliste trendide uuring näitas, et DOC kontsentratsioonid on viimase kolme aastakümne jooksul tõusnud, vähenenud või jäänud samaks sõltuvalt meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste muutujate, järve morfomeetriliste näitajate ning valgala füüsikaliste omaduste koosmõjust. Järvedes ja järvepiirkondades, kus täheldati DOC-i pikaajalist tõusutrendi, olid DOC peamised kontrollitegurid jõgede sissevool, sademed, valgala pindala, märgalade ja laialehiste metsade osakaal valgalal ning maastiku keerukus. Samas kui DOC-i pikaajaline langustrend olid pigem mõjutatud järve temperatuurist ja sügavusest ning veekogude osakaalust valgalal. Uuritud järved asuvad sarnastes kliimatingimustes ning seetõttu sõltuvad trendid eelkõige sellest, kui tundlik on teatud järv või järvepiirkond erinevatele regionaalsetele teguritele. Liikumaks kohalikult tasandilt globaalsele tasandile, kasutati uudset masinõppe tehnikat – võimendatud regressioonipuud (BRT) ning globaalseid andmebaase. Projektis testiti, kuidas erinevad tegurid mõjutavad in situ DOC kontsentratsioonide muutumist maailma järvedes ja saadud seoste põhjal ennustati DOC kontsentratsioonid ligi 1,4 miljoni maailma järve (>0.1 km2) kohta. BRT mudel kirjeldas 76% DOC kontsentratsiooni varieeruvusest järvedes. Uuritud keskkonnamuutujate hulgas osutusid kõige olulisemateks maailma järvede DOC kontsentratsiooni varieeruvust kirjeldavateks teguriteks valgla füüsikalised omadused ning meteoroloogilised ja hüdroloogilised näitajad, samas kui järve morfomeetrial oli vaid marginaalne roll. Kogu maailma järvedes oli keskmine DOC kontsentratsioon 3,35 mg L-1 ja DOC koguhulk 695 Tg. Saadud tulemused aitavad paremini mõista DOC rolli nii regionaalses kui ka globaalses süsinikuringes ning saadud globaalseid andmeid kasutada järve ökosüsteemidega seotud ökoloogilistes, kliima ja süsinikuringe mudelites ning nendega seotud tulevikuprognoosides.
The regional assessment of the long-term trends of dissolved organic carbon (DOC) concentration in Swedish and Estonian lakes showed that DOC has increased, decreased or remained the same during the last three decades depending on the combined influence of the meteorological and hydrological variables, lake morphometric characteristics and the catchment physical properties. In lakes and lake areas where the positive long-term trend was detected, river inflow, precipitation, size of the catchment area, the percentage of wetlands and broad-leaved forest at the catchment area, and landscape complexity were the main controlling factors of DOC. Contrary, when negative or no trend was detected, temperature, lake depth, the percentage of water bodies in the catchment area were the main drivers of DOC. Studied lakes are located in similar climate conditions and therefore the direction of the trend depends on how sensitive the certain lake or lake area is to regional factors. To move from regional to the global level, the novel machine learning technique Boosted Regression Trees (BRT) and global databases were used to test how different factors contribute to the variability of in situ DOC concentrations in ~1.4 million lakes (>0.1 km2) and based on the established relationships to predict DOC in lakes globally. BRT model described 76 % of the variability in lake DOC concentrations. Among the studied environmental variables catchment physical properties and meteorological and hydrological features mostly explained the variability of lake DOC concentrations globally whereas lake morphometry played only a marginal role. The predicted average of the global DOC concentration in lake water was 3.35 mg L-1 and the global storage of DOC in lake water was 695 Tg. The results improve the understanding of the role of DOC in regional and global carbon cycles and provide global-scale evidence for ecological, climate and carbon cycle models of lake ecosystems and related future prognoses.
Rootsi ja Eesti järvede lahustunud orgaanilise süsiniku (DOC) kontsentratsiooni pikaajaliste trendide uuring näitas, et DOC kontsentratsioonid on viimase kolme aastakümne jooksul tõusnud, vähenenud või jäänud samaks sõltuvalt meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste muutujate, järve morfomeetriliste näitajate ning valgala füüsikaliste omaduste koosmõjust. Järvedes ja järvepiirkondades, kus täheldati DOC-i pikaajalist tõusutrendi, olid DOC peamised kontrollitegurid jõgede sissevool, sademed, valgala pindala, märgalade ja laialehiste metsade osakaal valgalal ning maastiku keerukus. Samas kui DOC-i pikaajaline langustrend olid pigem mõjutatud järve temperatuurist ja sügavusest ning veekogude osakaalust valgalal. Uuritud järved asuvad sarnastes kliimatingimustes ning seetõttu sõltuvad trendid eelkõige sellest, kui tundlik on teatud järv või järvepiirkond erinevatele regionaalsetele teguritele. Liikumaks kohalikult tasandilt globaalsele tasandile, kasutati uudset masinõppe tehnikat – võimendatud regressioonipuud (BRT) ning globaalseid andmebaase. Projektis testiti, kuidas erinevad tegurid mõjutavad in situ DOC kontsentratsioonide muutumist maailma järvedes ja saadud seoste põhjal ennustati DOC kontsentratsioonid ligi 1,4 miljoni maailma järve (>0.1 km2) kohta. BRT mudel kirjeldas 76% DOC kontsentratsiooni varieeruvusest järvedes. Uuritud keskkonnamuutujate hulgas osutusid kõige olulisemateks maailma järvede DOC kontsentratsiooni varieeruvust kirjeldavateks teguriteks valgla füüsikalised omadused ning meteoroloogilised ja hüdroloogilised näitajad, samas kui järve morfomeetrial oli vaid marginaalne roll. Kogu maailma järvedes oli keskmine DOC kontsentratsioon 3,35 mg L-1 ja DOC koguhulk 695 Tg. Saadud tulemused aitavad paremini mõista DOC rolli nii regionaalses kui ka globaalses süsinikuringes ning saadud globaalseid andmeid kasutada järve ökosüsteemidega seotud ökoloogilistes, kliima ja süsinikuringe mudelites ning nendega seotud tulevikuprognoosides.