See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Muu" projekt LN05A
LN05A "Murdlainete vööndis esineva lokaalse veetõusu poolt ohustatud piirkondade määratlemine Tallinna linna haldusvööndis (18.10.2012−10.12.2012)", Tarmo Soomere, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Küberneetika Instituut.
LN05A
Murdlainete vööndis esineva lokaalse veetõusu poolt ohustatud piirkondade määratlemine Tallinna linna haldusvööndis
Identification of sections vulnerable with respect to high wave-induced setup on the coasts of the City of Tallinn
18.10.2012
10.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.15. Ehitus- ja kommunaaltehnikaT220 Tsiviilehitus, Hüdrotehnoloogia, avameretehnoloogia, pinnasemehhaanika 2.1. Ehitusteadused (ehitusprojekteerimine, ehitustehnika, tööstus- ja tsiviilehitus ning teised seotud teadused)70,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP500 Geofüüsika, füüsikaline okeanograafia, meteoroloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia30,0
AsutusRiikTüüp
Tallinna Kommunaalamet
PerioodSumma
18.10.2012−10.12.201211 400,00 EUR
11 400,00 EUR
0,00 EUR
Siseriiklik leping

Tallinna rannajoon spetsiifika tõttu on üksikutes rannalõikudes võimalik märkimisväärne ning kohati ohtlik lokaalne murdlainete vööndis lisanduv veetõus (nn. wave set-up). Lisanduva veetõusu kõrguse analüüs on läbi viidud kvaliteetsete meteoroloogiliste andmete ja lainemudeli WAM kõrglahutusega versiooni (samm 470 m) abil ajavahemikul 1981–2008 rekonstrueeritud lainetuse parameetrite alusel. Rannavööndi geomeetria keerukuse tõttu on see protsess Tallinna linna haldusterritooriumi rannavööndis väga suunatundlik ning elle intensiivsus varieerub drastiliselt isegi suhteliselt lähestikku paiknevates rannalõikudes. Lisanduv veetõus võib sageli ulatuda märgatavalt kõrgemale kokkuleppeliselt ohtlikust piirist (20 cm) Tiskre oja suudmest Rannamõisa panga jalamini, (ii) Kakumäe poolsaare kirdetipus ning Kopli lahe lääneranniku põhjapoolses osas, Mustjõe oja suudme ümbruses, Paljassaare lahe kaguosas, Pirita liivaranna põhjapoolsetes sektorites ning Viimsi poolsaare idarannikul Miidurannast Pandju saareni. Lisanduva veetõusuga seonduv oht osaliselt maandatud kohtades, kus randa kaitsevad järsuseinalised rajatised või looduslikud vastupidavast materjalist järsakud, samuti Viimsi poolsaare idarannikul Püünsist Rohuneeme poolsaareni, kus randa kaitseb lainete eest madalaveeline ala. Lisanduva veetõusu suhtes on praktiliselt ohutud Kakumäe poolsaare lääneranniku lõunaosa, enamus Kopli lahest (v.a. selle suudme läänerand ja Mustjõe oja suudmeala) ja Paljassaare lahest (v.a. lühike lõik lahe keskosas), Paljassaare poolsaare idarannik ja Tallinna lahe siseosa edelarannik kuni Lennusadamani ja rannalõik Pirita liivarannast Miidu-ranna sadamani
The potential influence of wave-induced local water set-up is analysed for the coastal stretch in the vicinity of Tallinn. The analysis covers the coastal section from the Suurupi Peninsula to the northern tip of the Viimsi Peninsula and is based on numerically reconstructed 3-hourly time series of wave properties calculated using a high-resolution WAM model, one-point but high-quality marine winds and a simplified scheme of reconstruction of wave fields in the Gulf of Finland. Substantial values of wave set-up (40–70 cm) may occur in several sections of the study area, mostly in bayheads and along relatively straight parts of the coast. This phenomenon is probably negligible at headlands and will remain modest along sections that are implicitly protected by seawalls or certain coastal engineering structures such as vertical jetties or steeply sloping breakwaters covered by tetrapods. The results suggest that wind directions during strong storms have changed in recent years.
TegevusProtsent
Alusuuring20,0
Rakendusuuring60,0
Katse- ja arendustöö20,0