See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7166
ETF7166 "Narratiivi semiootika ja kultuuri interdistsiplinaarne analüüs (1.01.2007−31.12.2010)", Marina Grišakova, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
ETF7166
Narratiivi semiootika ja kultuuri interdistsiplinaarne analüüs
The Semiotics of Narrative and Interdisciplinary Analysis of Culture
1.01.2007
31.12.2010
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH352 Grammatika, semantika, semiootika, süntaks 6.2. Keeleteadus ja kirjandus50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus50,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2007−31.12.2010
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2007−31.12.2010
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.2007186 000,00 EEK (11 887,57 EUR)
01.01.2008−31.12.2008186 000,00 EEK (11 887,57 EUR)
01.01.2009−31.12.2009178 560,00 EEK (11 412,06 EUR)
01.01.2010−31.12.2010162 312,00 EEK (10 373,63 EUR)
45 560,83 EUR

1990-ndatel aastatel kujunes narratoloogiast kiiresti arenev uurimisvaldkond, mille tulemusena edenesid paljud teisedki teadusharud ja mis lõi silla sotsiaal- ja humanitaarteaduste vahele. Suuremal või vähemal määral on kirjandus- ja keeleteadus, kunstiteadus, ajalooteadus, psühholoogia, sotsioloogia ja muudki teadusalad mõjutatud 1990-ndate „narratiivsest pöördest”. Kaasaegne narratoloogia on kognitiivteaduste haru ning käsitleb narratiivi kui kontseptuaalset tööriista mõtlemiseks ja maailmas orienteerumiseks. Projekti eesmärgiks on kaasaegse, postklassikalise narratoloogia mõistete ja meetodite arendamine ning nende rakendusvõimaluste uurimine. Postklassikalise narratoloogia mõisteid on vaadeldud ja kasutatud Marina Grišakova raamatus "The Models of Space, Time and Vision in V. Nabokov’s Fiction: Narrative Strategies and Cultural Frames", et uurida (post)modernistlikku kirjandust, filmi ja visuaalset kunsti laiemas kultuurikontekstis (avaldatud "Tartu Semiotics Library" sarjas aastal 2006). Raamat on projekti alguspunktiks. Projekt loodab rajada väikese aga aktiivse uurimismeeskonna, mida võib rahvusvahelise koostöö käigus suurendada ja mis oleks aluseks narratoloogilise uurimiskeskuse loomisele. Projektil on kahekordne eesmärk: 1) klassikaliste narratoloogiliste terminite metateoreetiline ja kriitiline revideerimine; uute vahendite arendamine, mis võimaldaksid uurida tänapäevase kultuuri keerulisi ilminguid. 1960-70-ndatel oli kirjandusteadus esirinnas neid vahendeid välja pakkumas interdistsiplinaarseks tööks. Need vahendid tuleb üle vaadata, et tulla toime uue kultuurilise kogemuse, meedia ja kommunikatsiooniga; 2) narratoloogiliste tööriistade rakendamine interdistsiplinaarses kultuurianalüüsis. Erilist tähelepanu pööratakse uutele narratiivivormidele, mis Eesti kultuurimaastikul praegu ringlevad, rõhuga subjektiivsuse, aja ja ruumi konstruktsioonile, narratiivse mälu ning performatiivsusele, samuti ka antinarratiivsusele ning narratoloogiliste konventsioonide kummutamisele. Uurimus hõlmab keeruliste tekstivormide (verbaalsete ja visuaalsete, fiktsionaalsete ja mittefiktsionaalsete, originaalsete ja tõlketekstide) intra- ja intersemiootilist analüüsi. Kirjanduslikku diskursust vaadeldakse kui ajastu „diskursiivse formatsiooni” (Foucault) osa ja uuritakse interaktsioonis ajalooliste, poliitiliste, teaduslike ja meedia diskursustega. See kaheosaline (teoreetiline ja praktiline) uurimus kombineerib mitmeid metodoloogilisi perspektiive, mis peegeldavad meeskonnaliikmete uurimishuvisid: 1. Ühest küljest uurime muutlikke ja varemalt uurimata vorme, mis on kasutusel, et esitada fiktsionaalsete toimijate (agentide) tähendustloovaid toiminguid. Nii tuleneb meie lähenemisviisi uudsus klassikaliste mõistete (vaatepunkt, fokalisatsioon, hääl, narratiivi ajaline ja ruumiline struktuur jne.) narratoloogilisest uurimisest, võttes arvesse uusimaid arenguid lingvistilises ja semiootilises tekstiteoorias ja kognitiivteadustes. 2. Verbaalse ja visuaalse representatsiooni uurimise seisukohalt keskendub uurimustöö verbaalsete ja visuaalsete tekstide keerulistele suhetele. Intersemiootiline lähenemine võtab arvesse nii sarnasusi kui ka erinevusi aja, ruumi ja vaatepunkti konstrueerimise tehnikates kirjanduses ja visuaalsetes kunstides. 3. Erinevate fiktsionaalsete/ mittefiktsionaalsete, ajalooliste ja mütoloogiliste representatsioonivormide uurimise seisukohalt püstitab uurimustöö esteetilisi, pragmaatilisi ja eetilisi küsimusi, puudutades ilukirjanduse olemust ja selle funktsiooni osana keerulisest kommunikatsioonist autorite ja publiku vahel. 4. Lõpuks, refleksiivne metateoreetiline rõhuasetus narratologiliste mõistete kui teoreetiliste konstruktsioonide arengule on projekti läbivaks jooneks. Kuna narratiiv on mõtlemise ja tajumise vahend (J. Bruner) on narratiivsete vormide uurimisel ja kirjeldamisel kognitiivne eesmärk: näidata kuidas inimesed maailma tajuvad ja seal käituvad. Näiliselt kitsad tehnilised uuringud on narratoloogias alati seotud laeimate eetiliste, filosoofiliste ja sotsiaalsete probleemidega: diskursuse omistamine, autoriteet ja võim; manipuleerimise ja kontrolli narratiivsed vormid; enesekirjeldus ja identsus; fiktsiooni eetika jt. Projekti raames areneb koostöö ja partnerlus Tampere noorte narratoloogidega eesotsas Prof. P. Tammiga. Oleme rajanud kontaktid ka Norra (Prof. J. Lothe, narratoloogilise projekti juht Oslo Süvauuringute Keskuses), Taani (Prof. P. K. Hansen, Lõuna-Taani Ülikool; Prof. H. S. Nielsen, Aarhuse Ülikool) ja Rootsi (Prof. L.-A. Skalin, Örebro Ülikool) narratoloogidega. Plaanime neid kontakte arendada. Oleme loonud kontakti ka professor Brian McHale’iga, kes on Ohio ülikooli (USA) kognitiivsete ja narratoloogiliste uuringute keskuse liige. Edaspidi kavatseme kontakte luua Saksa narratoloogidega Freiburgist ja Hamburgist. Projekti üks praktilisi väljundeid saab olema eestikeelse narratoloogilise terminoloogia teatmiku ettevalmistamine, mis eeldab arvuka ja heterogeense võõrkeelse (inglise, saksa, prantsuse, vene) terminoloogia klassifitseerimist ja tõlgendamist. Projekti raames valmistatakse ette kaks monograafiat, kaitstakse üks doktori- ja kaks magistritööd. Kaugemas perspektiivis on uurimuse eesmärgiks tõsta narratoloogilised uurimused Eestis rahvusvahelisele tasemele, luua uusi rahvusvahelisi kontakte ning laiendada koostööd Eestis. Oluliseks eesmärgiks seab uurimisgrupp eestikeelse terminoloogia arendamist ja laiema “narratoloogilise kirjaoskuse” levitamist, mis eeldab kriitilist ja analüütilist lähenemist tänapäeva kultuuri ja kommunikatsiooni keerulistele vormidele.
In the 1990s, narratology became a vast area of research in rapid development, which produced a real explosion of knowledge in a wide range of academic disciplines and provided an interdisciplinary bridge between social sciences and the humanities. To a lesser or greater degree, the fields of literary studies and linguistics, art theory, historiography, psychology, sociology and other areas of knowledge were affected by the “narrative turn” of the 1990s. The contemporary, postclassical narratology is a branch of cognitive science that considers narrative as a conceptual tool for thinking and orientation in the world, a structuring framework for human experience in general. Our project is located in the realm of postclassical narratology and aims to develop its theoretical tools and investigate opportunities of their application to the interdisciplinary analysis of culture. The concepts of postclassical narratology are scrutinized and employed to study (post)modernist forms of fiction, film and visual art in Dr. Grishakova’s book "The Models of Space, Time and Vision in V. Nabokov’s Fiction: Narrative Strategies and Cultural Frames" (published in "Tartu Semiotics Library" series in 2006). The book serves as a starting point for the project. The project seeks to establish a small, but active team of researchers, which may be enlarged in the course of international co-operation and serve as the basis for a narratological research centre. The project has a twofold purpose: 1) metatheoretical revision and critique of the classical narrative concepts, terms and conventions; elaboration of new tools to study complex sophisticated forms of modern culture. In the 1960-70s, literary studies took a pioneering role in providing narratological tools for interdisciplinary research. These tools need to be revised to cope with new cultural experience in the age of new media and communications; 2) application of the narratological tools to the interdisciplinary analysis of culture. Special attention is to be paid to the new narrative forms currently circulating in the field of Estonian culture with the emphasis on the narrative construction of subjectivity, time and space, narrative performance and memory as well as antinarrativity or subversion of narrative conventions. The research will include intra- and intersemiotic analysis of complex textual forms (verbal and visual, fictional and nonfictional, original and translated texts). Literary discourse will be considered as part of the „discursive formation“ (Foucault) of the age and will be examined in the context and in the process of interaction with historical, political, scientific and other discourses. This twofold (theoretical and practical) research will combine several methodological perspectives, which reflect the research interests of the team members: 1. On the one hand, we will be studying the changing and heretofore unanalyzed forms available for presenting the sense-making operations attributable to (fictional) agents within a narrative. In this regard, the novelty of our approach derives from a narratologically informed probing of the classical concepts (point of view, focalization, voice, temporal and spatial structure, and so forth) in relation to recent advances within the fields of linguistic and semiotic text theory as well as cognitive studies. 2. From the standpoint of studying literary and visual representation the research is to be focused on the complex relationships between verbal and visual texts. This intersemiotic approach recognizes both the similarities and differences in the techniques of constructing time, space, and point of view in narrative fiction and visual arts. 3. From the standpoint of studying different forms of fictional/ nonfictional, historical and mythological representation the research raises aesthetic, pragmatic and ethical issues on the nature of fiction and its function as part of the complex rhetorical communication between authors and audiences. 4. Finally, a reflexive metatheoretical emphasis on the evolution of the narratological concepts themselves as theoretical constructs pervades the project in its entirety. Insofar as the narrative is a tool for thinking and perception (J. Bruner), the study and description of narrative forms has a cognitive aim: to show how people perceive the contemporary world and how do they act in it. In narratology, seemingly narrow technical problems are always related to the broader ethical, philosophical and social issues: discourse appropriation, power and authority; manipulation and non-coercive forms of control; personal and social identity; strategies of self-positioning and self-description; ethics of fictional representation, etc. The project relies on the experience of co-operation with the group of young narratologists from Tampere headed by Prof. P. Tammi. We have also established contacts with narratologists from Norway (Prof. J. Lothe, leader of a research group at the Centre for Advanced Study in Oslo, working on narrative theory and analysis), Denmark (Prof. P. K. Hansen, Centre for Narratological Studies at the University of Southern Denmark; Prof. H. S. Nielsen, Aarhus University) and Sweden (Prof. L.-A. Skalin, Örebro University). We are planning to develop these contacts. We have also made contacts with Prof. Brian Mc Hale, a member of the Cognitive and Narratological Research Center of the University of Ohio (USA). Further we are going to establish connections with German narratologists from Freiburg and Hamburg. One of the practical outcomes of the project will be preparation of the Estonian dictionary of narrative terminology. This work includes classification and interpretation of vast and heterogeneous foreign (English, German, French, Russian) narratological terminology.Two monographs are to be prepared, one doctoral dissertation and two MA theses are supposed to be defended in the framework of the project.In a distant perspective, the main goal of the project is raising the narratological research in Estonia at the high international level and establishing new international contacts. The project aims also at establishing new interdisciplinary contacts within Estonia. Another important goal is development of the Estonian scientific terminology and making the basis for wide “narratological literacy”, i.e. critical and analytic approach to the complex forms of contemporary culture.