See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT475
PUT475 "Kirjakeele morfosüntaksi varieerumise integreeritud mudel: pilootuuring eesti keele näitel (1.01.2014−31.12.2017)", Helle Metslang, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
PUT475
Kirjakeele morfosüntaksi varieerumise integreeritud mudel: pilootuuring eesti keele näitel
Integrated model of morphosyntactic variation in written Estonian: a pilot study
1.01.2014
31.12.2017
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Otsinguprojekt
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.201437 680,00 EUR
01.01.2015−31.12.201537 680,00 EUR
01.01.2016−31.12.201637 680,00 EUR
01.01.2017−31.12.201737 680,00 EUR
150 720,00 EUR

Projekt alustab eesti lingvistikas uut lähenemist. Eesmärgiks on luua pilootmudel, mis integreerib kirjaliku eesti keele morfosüntaktilise varieerumise diakroonilisi ja sünkroonilisi aspekte. Uuritakse keelesiseste ja kontekstuaalsete faktorite koosmõju keele muutumisele eri registrites: tarbetekstid, ilukirjandus ja netikeel. Enim keskendutakse keele standardimise ja keelekontaktide mõjule areaalsel taustal (SAE, Läänemere areaal), arvestades eriti tänapäeva keelesituatsiooni, kui klassikalised areaalimõjurid on asendunud ülemaailmsete mõjuritega. Analüüsitav materjal pärineb eesti keele elektroonilistest korpustest. Kombineeritakse kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Keskne lähenemine on funktsionaaltüpoloogiline ja kasutuspõhine. Toetutakse grammatisatsiooniteooriale, konstruktsioonigrammatikale ja rakendatakse mitmemõõtmelist analüüsi. Töö lõpptulemused avaldatakse monograafiana, vahetulemused publitseeritakse rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades.
The project initiates a new approach in Estonian linguistics. Our aim is to create a pilot model that will integrate diachronic and synchronic aspects of morphosyntactic variation in written Estonian. The study will address interrelated impact of language-internal and contextual factors on language variation in different registers: public registers, fiction and Internet language. The main focus is on the effects of language standardization and language contacts in broader background (Circum-Baltic area, SAE), considering the present linguistic situation in which classical areal factors have changed into global factors. The data come from the electronic corpora of Estonian. Both quantitative and qualitative research methods will be used. The approach is functional-typological and usage-based. It draws on the theory of grammaticalization and construction grammar; multivariate analysis will be applied. Results will be published in peer-reviewed journals and as a collective monograph.
Loodud pilootmudel on esimene katse eesti keele varieerumise eri aspekte ühtsesse süsteemi viia. Mudel kirjeldab kirjaliku keele morfosüntaksi nähtuste varieerumist süsteemina, mis koondub kolme parameetri ümber: 1) keelenähtuse vorm, 2) keeleline funktsioon, 3) tekstiliik. Iga parameeter koosneb muutujatest, mis võivad omandada eri väärtusi. Keskendudes ühe parameetri muutujale, saame leida selle eri väärtustele tüüpiliselt vastavad teiste parameetrite muutujate väärtused ja väärtuste kimbud. Mudel toetub keelenähtuste induktiivsele analüüsile. Analüüsimaterjaliks olid usutekstid, õpetlikud tekstid, ilukirjandus-, populaarteadus-, ajakirjandus-, veebitekstid 17.−21. sajandist. Uurimiseks valiti eri tüüpi ja erinevat varieerumist esindavad muutujad. Keelenähtuste vormist lähtuval analüüsil on uuritud lause predikaatse tuumaga seotud verbiahelaid ja verbi saama konstruktsioone, nimisõnafraasiga seoses komitatiivi, kogu keelesüsteemi läbiva vormiopositsioonina analüütilisust-sünteetilisust. Keelelisest funktsioonist lähtuvalt on uuritud üldküsimuse kasutust ning aja-aspekti-modaalsuse tähendusväljalt evidentsiaalsust. Tekstiliigi kaudu lisandub mudelisse vaheastmena konkreetne, mingit sotsiokultuurilist perioodi ja keeleregistrit esindav tekstiliik, millele on omane muutujate teatud kombinatsioon. Muutujateks on keelesisesed ja keelevälised tegurid, mis tekstiliikides keelekasutust mõjutavad. Projektiga on loodud alus uurimismeetodite komplektile, mida saab edasistes uuringutes laiendada uutele tekstiliikidele või keelenähtustele ja ka süvendada, keskendudes mõnele kitsamale keelenähtusele, varieerumispiirkonnale või tekstiliigile. Uurimine tõi esile, et komplitseeritud analüüs nõuab kvalitatiivse ja kvantitatiivse lähenemise kombineerimist. Projekti tulemused võimaldavad näha uue pilguga keele kasutuse, muutumise ja ühiskonna seoseid, pakkudes huvi humanitaar- ja sotsiaalteadlastele. Neid saab rakendada kõigil aladel, kus tekste luuakse ja analüüsitakse.