See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8605
ETF8605 "KIRJUTAMISE LOOMULIKKUSE MUDEL JA HINDAMINE (1.01.2011−31.12.2014)", Krista Kerge, Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.
ETF8605
KIRJUTAMISE LOOMULIKKUSE MUDEL JA HINDAMINE
MODELLING AND ASSESSMENT OF WRITING NATURALNESS
1.01.2011
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.10. KasvatusteadusedS270 Pedagoogika ja didaktika5.3. Haridusteadused50,0
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201112 000,00 EUR
01.01.2012−31.12.201212 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.201312 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201412 000,00 EUR
48 000,00 EUR

Keeletestimine on rakenduslingvistika valdkond, mille uurimisega ei tegele Eestis ükski asutus. Selle projektiga püüame kaasa aidata vastutusrikaste eesti keele kui emakeele riigieksami ja teise keele testide kirjutamisosa ülesannete ja hindamise kvaliteedi tõstmisele. Maailmas on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama sellele, et testitava keeleoskust ei hinnataks võrdluses standardiseeritud ehk normatiivse keelekasutusega, milleni isegi filoloogist L1-keeleoskaja ei pruugi jõuda. Eeldame, et kirjutamise hindamise etaloniks sobiv L1-keelekasutus ilmneb kõrgharitud mittefiloloogi enesekontrolli all kirjutamise juures (ingl self-controlled writing) ja et ligilähedane L2-keeleoskus on C-tasemeeksami sooritanul. Oma uurimuses analüüsime L1-kirjutiste žanrikohasust, kommunikatiivset tõhusust, eesmärgi/ülesande täitmist, diskursuseseoste loomise (alustekstide asjakohase kasutamise) oskust, tooni (registrit), sõnavara ja grammatika valikuid ja ulatust ja sobivust oskust loetut üldistatult vahendada. Seejärel võrdleme L1-komponentide vastavaid parameetreid L2-kirjutistes leituga. Uurimuse eesmärk on luua eesti keele kirjutamise loomulikkuse mudel ja näidata selle rakendamisvõimalusi eesti keele kui esimese ja teise keele hindamisel. Püstitame hüpoteesid: 1. Kirjutamise loomulikkust on võimalik määratleda kirjutise žanrikohasuse abil (kompositsioon, süntaksi keerukus, kirjutise formaalsusaste, tihedus, sõnakasutus jm stiil) ning teksti sidususe-ladususe ja vahendatud info otstarbeka kasutuse kaudu. Nende komponentide parameetreid mõõtes on võimalik luua kirjutamise loomulikkuse mudel. 2. Kirjutamise loomulikkuse mudeli abil on võimalik (a) luua mõistlik alus L1 ja L2 kirjutus¬oskuse arendamise väljundite kirjeldamiseks nii üldhariduskooli gümnaasiumiastmele kui ka üliõpilastele ja täiskasvanutele suunatuna ning (b) välja töötada põhjendatud kriteeriumid kirjutamisoskuse hindamiseks ja koolitada hindajaid – see on muutunud aktuaalseks keeleoskusnõuete muutumisega riigis ja uue õppekava kehtestamisega septembrist 2010. Kasutatavad uurimismeetodid on mitmesugused teksti lingvistilise analüüsi ja diskursuse-analüüsi meetodid ning sõltuvad igast konkreetsest püstitatavast ülesandest.
Language testing is a field of applied linguistics, but in present-day Estonia, no institution is conducting research in this field. The present Project is an attempt to contribute to the improvement of the assignments and assessment of the new type of state exam in Estonian and the Writing part of high-stakes tests of Estonian as a second language. In many countries, there is growing concern over language proficiency being assessed against standardized, or normative use of the language in question, which need, after all, not have been attained by every L1 philologist even. We assume that L1 usage fit for a benchmark of writing assessment is manifested in self-controlled writing of a highly educated non-philologist, while a nearly similar L2 proficiency can be found in those who have passed a C-level examination in the language. In our study we will analyse L1 writings for their appropriateness of genre features, communicative efficiency, relevance to the goal/task, ability to create discourse connections (to use other texts), register, vocabulary (choices, relevance), grammatical correctness and the writer's skill of generalization and paraphrase. After that the L1 parameters will be compared to those found in L2 writings. The aim of the study is to create a model of natural Estonian writing and to demonstrate its application in assessing proficiency of Estonian as a second language. Our hypotheses are as follows: 1. The naturalness of writing can be defined via genre specificity (composition, syntax complicacy, formality degree and level of density, wording and style), the coherence and fluency of the text, and rational handling of the mediated information. Measurement of the parameters of those components provides for a model of natural writing. 2. A model of natural writing enables one (a) to give a reasonable base for goal-oriented writing skills developing outcomes for upper secondary school, university level studies, and adult schooling; (b) to work out rational criteria for writing assessment and to train raters – this has come highly actual via changing system of Estonian as L2 requirements, and especially via changing National Curriculum in September 2010. The research methods to be used belong to linguistic analysis of text and discourse; their concrete selection depends on the task.
Grandiga on seotud 14 teadusartiklit, neist 10 Etise kategoorias 1.1, 1.2, 3.1, üks kaitstud doktoritöö ja rohkesti konverentside teese-ettekandeid. Põhitulemused on järgmised. L1-õpilaste aktiivse keele areng justkui seiskub puberteedis: 5. ja 7. kl sarnanevad sõnavara ja süntaksinäitajatelt oluliselt, kuigi tase eaga veidi ühtlustub. U. 14-15 aasta vanuses toimub selge kvalitatiivne hüpe ning areng jätkub kooli lõpuni, saavutamata haritud täiskasvanud mittefiloloogide taset kui kirjutusoskuse loomulikkuse etaloni. Õpilassõnavara mitmekesisus ja ulatus arenevad sooti sarnaselt, kuid koondindeksi järgi, mille lõime Yu (2009) ideele toetudes, on poiste sõnavara põhikooli lõpust alates oluliselt rikkam, kvalitatiivanalüüsil spetsiifilisem ja sisaldab enam tuletisi. See seostub grandi andmetega, mille järgi poiste lugemus on huviala- ja oskusteabekesksem. 11. kl sõnakasutus on etalonile väga lähedal nii baas- kui harva sõnavara osas. L2 sõnavara on ootamatult vaene ega ei jõua etaloni lähedale ka veel tõendatud tasemel C1. Uurimus kinnitas oletust, et hindaja ei suuda jälgida sagedusega seotud muutujaid. Olulised seosed hinde ja näitajate vahel puuduvad nii L1 kui ka L2 puhul. Sõnavara suudab hinnata vaid arvuti. Hästi eristavad earühmi ja tasemeid kõik kasutatud mõõdikud, sh pikad sõnad, mis Verspooreni järgi (2009) inglise keele oskustasemeid ei erista. Erandiks osutus süntaksi-indeks S, mis ilmselt töötab vaid Nippoldi jt (2005) sarnases pikiuuringus. Küll ilmnes, et 5.-7. kl kirjutis sarnaneb lineaarsele suulisele kõnele, millele on lähedal uuritud süntaksimuutujad, suuliste žanrite leitud keskmised ja lausestusviis – laused on kas pikad või hakitud nii, et punktile järgneb "ja" või "ning". Sisendžanritest ei sõltu uuritud õpiteksti raskus- ja jälgitavusnäitajad sihtrühma east, vaid autorite arvust ja ainest, kõikudes ka aine piires juhuslikult. Hästi töötab Bloori (2004) Halliday järgi arendatud idee mõõta teksti kiirust. See juhtis tähelepanu, et Miku soovitatud lühikese lause asemel on eeliseid pikematel selgesti seotud lausetel (vt ka Millis, Just 1994).