See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"EMP finantsmehhanismi teaduskoostöö toetus" projekt EMP13
EMP13 "Clostridium difficile infektsioon Eestis ja Norras: molekulaarepidemioloogia (k.a. hüpervirulentse tüve 027 esinemine), tüvede omadused ja seedtreakti laktobatsillide koosmõju (1.04.2008−31.03.2010)", Epp Sepp, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
EMP13
Clostridium difficile infektsioon Eestis ja Norras: molekulaarepidemioloogia (k.a. hüpervirulentse tüve 027 esinemine), tüvede omadused ja seedtreakti laktobatsillide koosmõju
Clostridium difficile infection in Estonia and Norway: molecular epidemiology (incl prevalence of hypervirulent strain 027), phenotypic characteristics of strains and interaction with intestinal lactobacilli
1.04.2008
31.03.2010
Teadus- ja arendusprojekt
EMP finantsmehhanismi teaduskoostöö toetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.1. BiomeditsiinB510 Nakkushaigused3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)34,0
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB510 Nakkushaigused3.2. Kliiniline meditsiin (anestesioloogia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaigused, kirurgia, stomatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, radioloogia, terapeutika, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia)33,0
3. Terviseuuringud3.1. BiomeditsiinB100 Biomeditsiini ajalugu ja filosoofia, teoreetiline bioloogia, evolutsiooni üldised küsimused 3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)33,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Arstiteaduskondkoordinaator01.04.2008−31.03.2010
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.200869 770,00 EEK (4 459,12 EUR)
01.01.2009−31.12.2009616 803,00 EEK (39 420,90 EUR)
01.01.2010−31.12.2010170 250,00 EEK (10 880,96 EUR)
54 760,98 EUR

C. difficile on oluline nosokomiaalse diarröa tekitaja täiskasvanutel ja samas ka kõige sagedasem antibiootikumidega seotud diarröa põhjustaja. Viimastel aastatel on Euroopas leitud hüpervirulentne C. difficile tüvi (ribotüüp 027), mis on seotud tõsiste infektsioonipuhangutega ja kõrge suremusega, kuid selle tüve levik Eestis ja Norras pole teada. C. difficile infektsioon on seotud normaalse soole mikrofloora tasakaalu häirumisega. Meie eelnevad uurimused on näidanud laktobatsillide olulist osa C. difficile kolonisatsiooni vastu. On teada, et indigeenne laktofloora on geograafiliselt ja etniliselt erinev. Samas oleme leidnud, et laktobatsillide ja C. difficile interaktsioon on tüvespetsiifiline. Seega, erinevused soole mikroflooras kutsuvad esile erineva kaitse C. difficile eest nii indiviidi kui regiooni tasandil. Laktobatsillide kindlate liikide ja tüvede kolonisatsiooni kindlakstegemine aitab välja töötada efektiivseid probiootikume C. difficile infektsiooni profülaktikaks ja raviks. Meie töö eesmärkideks on: (1) hinnata C. difficile 027 ja teiste genotüüpide esinemissagedust Eesti ja Norra haiglates, (2) määrata isoleeritud tüvede antibakteriaalne resistentsus, (3) hinnata võimalikku seost soole laktofloora kvantitatiivse/kvalitatiivse koostise ja C. difficile kolonisatsiooni/infektsiooni vahel, (4) isoleerida soole laktobatsille ja kirjeldada tüvede omadusi eesmärgiga kasutada neid bioterapeutilites toodetes, näiteks probiootilistes toidulisandites. Oodatavad tulemused võimaldavad selgitada erinevate C. difficile genotüüpide ja resistentsusmustrite levikut Euroopas. Samuti laktobatsillide erinevate tüvede ja liikide tähtsust soole indigeense mikroobiökoloogia tagamisel C. difficile vastu ning laktobatsillide ja C. difficile vastastikusest tüvespetsiifilisest mõjust. See võimaldab uute bio-terapeutiliste/probiootiliste toidulisandite väljatöötamist C. difficile infektsiooni ennetamiseks ja raviks. Hüpervirulentse tüve skriining ja varajane teavitamine annab võimaluse C. difficile infektsiooni paremaks kontrolliks ja omab seega potentsiaalset mõju täiendavate ravikulude ning suremuse vähenemisele.
C. difficile is the leading cause of nosocomial diarrheas in adults and also the most important agent of antibiotic associated diarrhea. Impact of this pathogen to common healthcare is high. During recent years hypervirulent C. difficile strain (ribotype 027) is emerging in Europe. This strain is associated with high serious outbreaks and high mortality. Prevalence data of this strain in Estonia and Norway are lacking. C. difficile infection is associated with disruption of normal intestinal microflora and our previous studies have shown important role of lactobacilli in colonization resistance against C. difficile. It is known that indigenous lactoflora varies in different regions and ethnic groups. In the same time we have found that interaction between lactobacilli and C. difficile is strain specific. Thus, differences in intestinal lactoflora can cause different protection against C. difficile on individual as well as regional level. Understanding the role of particular species and strains of lactobacilli in colonization resistance against C. difficile helps to elaborate more effective probiotics for protection and treatment of C. difficile infection. The aims of our study are: (1) to determine prevalence of strain 027 and other genotypes in Estonian and Norwegian hospitals; (2) to detect antimicrobial resistance of the isolated strains; (3) to assess the putative relationship between quantitative/qualitative composition of intestinal lactobacilli and colonization/infection by C. difficile; (4) isolation and characterization of intestinal lactobacilli for future use in biotherapeutic formulations e.g. probiotic food supplements. Results of the study will improve our knowledge of distribution of different C. difficile genotypes and resistance patterns in Europe and about the role of different groups/species of lactobacilli in establishment colonization resistance against C. difficile. The expected results have probable impact to infection control and elaboration of new bio-therapeutics. Beside these our study improves European level cooperation in the fields of biomedical research as well as infectious disease surveillance and public health.