"Sihtfinantseerimine" projekt SF0180056s08
SF0180056s08 "Keel ja tähendus: semantika ja grammatika kognitiivses perspektiivis (1.01.2008−31.12.2013)", Renate Pajusalu, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
SF0180056s08
Keel ja tähendus: semantika ja grammatika kognitiivses perspektiivis
Language and meaning: semantics and grammar in a cognitive perspective
1.01.2008
31.12.2013
Sihtfinantseerimine
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2008−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008891 000,00 EEK (56 945,28 EUR)
01.01.2009−31.12.2009824 256,00 EEK (52 679,56 EUR)
01.01.2010−31.12.2010777 200,00 EEK (49 672,13 EUR)
01.01.2011−31.12.201149 670,00 EUR
01.01.2012−31.12.201249 740,00 EUR
01.01.2013−31.12.201349 740,00 EUR
308 446,97 EUR

Teemal on 2 allsuunda: „Ruum ja liikumine keeles ja suhtluses“ ja „Grammatiliste sõnade tähendus ja kasutus". Teema teoreetiline taust on kognitiivne keeleteadus. Uurimise põhieesmärgid on selgitada välja liikumissündmuse mõistestamise ikategooriate ja keeleliste vahendite vastavused, töötada statistiliselt läbi erinevaid liikumissündmuse kategooriaid väljendavad vahendid, kirjeldada füüsilise ruumi ja liikumissündmuse mõistestamise mõju abstarktsetele valdkondadele, kirjeldada eesti ja soomegrammatiliste sõnade funktsioonide kontiinumit adposistioonist adverbiaalini, selgitada grammatiliste sõnade ja morfoloogiliste vahendite suhteid. Mõlema allteemaga tegeldakse ka keele omandamise perspektiivist. Uurimuse meetodiks on korpuste kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs, samuti psühholingvistilised küsitlused ja katsed. Teema raames saadakse informatsiooni eesti ja soome keele kasutuse kohta ka tüpoloogilises perspektiivis ja arendatakse keelelise mõistestamise uurimise metoodikat.
The theoretical background of the project is Cognitive Linguistics. It has 2 sub-fields: "Space and Motion in Language and Communication" and "Meaning and Use of Grammatical Words". The main research aims: to determine the basic categories in conceptualizing motion events; to statistically analyse the devices expressing different categories of motion events; to describe the effects of conceptualization of the physical space and motion events on abstract domains; to describe the functional continuum of Estonian and Finnish grammatical words from adpositions to adverbials; and to explain the relations between grammatical words and morphological devices. Both sub-fields are also studied from the perspective of language acquisition. Research methods include both qualitative and quantitative corpus analysis, and psycholinguistic questionnaires and experiments. Typological data will be collected on Estonian and Finnish and the methodology of studying conceptualization will be developed. .

Vastutav täitja (1)

IsikKraadTöökoht ja ametCVOsalemise periood
Renate PajusaludoktorikraadEST / ENG01.01.2008−31.12.2013

Põhitäitjad (8)

IsikKraadTöökoht ja ametCVOsalemise periood
Tuomas Johannes HuumodoktorikraadTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, soome keele ja kultuuri professor (0,25) Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, soome keele ja kultuuri professor (0,25)EST / ENG01.01.2008−31.12.2013
Hanna Katariina JokeladoktorikraadTartu Ülikool, Soome keele ja kultuuri külalislektor (1,00) Tartu Ülikool, Soome keele ja kultuuri külalislektor (1,00)EST / ENG01.01.2008−31.12.2013
Heili OravdoktorikraadEST / ENG01.01.2008−31.12.2013
Raili PooldoktorikraadEST / ENG01.01.2008−31.12.2013
Sirli ZuppingdoktorikraadEST / ENG01.01.2008−31.12.2013
Ilona TrageldoktorikraadEST / ENG01.06.2008−31.12.2013
Ann VeismanndoktorikraadEST / ENG01.01.2008−31.12.2013
Maigi Vijamagistrikraad (teaduskraad)EST / ENG01.01.2008−31.12.2013

Täitjad (11)

IsikKraadTöökoht ja ametCVOsalemise periood
Larissa DegeldoktorikraadTartu Ülikool, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Eesti keele ja kirjanduse lektoraat, eesti keele ja kirjanduse lektor (0,50) Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Eesti keele ja kirjanduse lektoraat, eesti keele ja kirjanduse lektor Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Eesti keele ja kirjanduse lektoraat, eesti keele ja kirjanduse lektor (1,00) Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Eesti keele ja kirjanduse lektoraat, eesti keele ja kirjanduse lektor (1,00) Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Eesti keele ja kirjanduse lektoraat, eesti keele ja kirjanduse lektor (1,00) Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Eesti keele ja kirjanduse lektoraat, eesti keele ja kirjanduse lektor (1,00) Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Eesti keele ja kirjanduse lektoraat, eesti keele ja kirjanduse lektor (1,00) Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Eesti keele ja kirjanduse lektoraat, eesti keele ja kirjanduse lektor (0,50) Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Eesti keele ja kirjanduse lektoraat, eesti keele ja kirjanduse lektor Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Eesti keele ja kirjanduse lektoraat, eesti keele ja kirjanduse lektor (1,00) Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Eesti keele ja kirjanduse lektoraat, eesti keele ja kirjanduse lektor (1,00) Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Eesti keele ja kirjanduse lektoraat, eesti keele ja kirjanduse lektor (1,00) Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Eesti keele ja kirjanduse lektoraat, eesti keele ja kirjanduse lektor (1,00) Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Eesti keele ja kirjanduse lektoraat, eesti keele ja kirjanduse lektor (1,00)EST / ENG01.01.2008−31.12.2008
Helen HintmagistrikraadEST / ENG01.01.2008−31.12.2013
Jane KlavandoktorikraadEST / ENG01.01.2009−31.12.2013
Kersten LehismetsdoktorikraadEST / ENG01.01.2011−31.12.2013
Helena MetslangdoktorikraadEST / ENG01.01.2008−31.12.2013
Piret PiirojamagistrikraadEST / ENG01.01.2011−31.12.2013
Maria ReilemagistrikraadEST / ENG01.01.2008−31.12.2013
Piret SoodladoktorikraadEST / ENG01.01.2008−31.12.2011
Sirli ZuppingdoktorikraadEST / ENG01.01.2008−31.12.2012
Piia TaremaadoktorikraadEST / ENG01.01.2011−31.12.2013
Reeli Torn-LeesikdoktorikraadEST / ENG01.01.2008−31.12.2013

Projektiga seotud tööjõud (1)

IsikKraadAsutusAmetKoormusKoormus väljaspoolOsalemise periood
ProjektisKoormus väljaspool
Raili PoolTartu ülikool, lektor0,101.01.2011−31.12.2011
Publikatsioonid
Publikatsioonid
Pajusalu, R.; Vihman, V.; Klaas, B.; Pajusalu, K. (2010). Eestlaste ja venelaste suhtluskäitumine: sina, teie ja keegi veel. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, VI, 207−224.10.5128/ERYa6.13.
Pajusalu, R.; Vihman, V.; Klaas, B.; Pajusalu, K. (2010). Forms of address across languages: Formal and informal second person pronoun usage among Estonia's linguistic communities. Intercultural Pragmatics, 7 (1), 75−101.10.1515/IPRG.2010.004.
Soodla, Piret; Kikas, Eve; Pajusalu, Renate; Adamka, Aive; Parm, Sirli (2010). Vahendamata ja vahendatud narratiiv laste kõnearengu hindamisel. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 6, 277−296.
Pajusalu, Renate; Pajusalu, Karl (2010). Konditsionaal relatiivlauses. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 2, 243−254.
Pajusalu, Renate (2010). Teie või sina? Oma Keel, 1, 5−10.
Pajusalu, R. (2009). Pronouns and reference in Estonian. Sprachtypologie und Universalienforschung, 62, 122−139.
Vija, M.; Torn-Leesik, R.; Pajusalu, R. (2009). Tegumood eesti lapsekeeles. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 5, 329−344.
Vija, M.; Pajusalu, R. (2009). Pronouns in Estonian Child Language. Ad verba līberorum: Linguistics & Pedagogy & Psychology, 1 (1), 23−31.
Pajusalu, R. (2008). Pragmatics of quantifiers: the case of Estonian kõik ‘all’. Journal of Pragmatics, 40 (11), 1950−1965.
Pajusalu, R.; Orav, H. (2008). Supiinid koha väljendajana: liikumissündmuse keelendamise asümmeetriast. Erelt, M. (Toim.). Emakeele Seltsi Aastaraamat (104−121).. Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Huumo, Tuomas (2010). Nominal aspect, quantity, and time: The case of the Finnish object. Journal of Linguistics, 46 (1), 83−125 .10.1017/S0022226709990223.
Huumo, Tuomas (2010). On directionality and its motivation in Finnish expressions of sensory perception. Linguistics, 48, 1, 49−97.10.1515/LING.2010.002.
Helasvuo, Marja-Liisa; Huumo, Tuomas (2010). Mikä subjekti on? Virittäjä, 114 (2), 165−195.
Huumo, Tuomas; Sivonen, Jari (2010). Leonard Talmy - kognitiivisen kielitieteen elävä klassikko. Haddington, Pentti; Sivonen, Jari. Kielentutkimuksen modernit klassikot – kognitiivinen ja funktionaalinen kielitiede (19−40).. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Huumo, T. (2009). Fictive dynamicity, nominal aspect, and the Finnish copulative construction. Cognitive Linguistics, 20, 1, 43−70.
Huumo, T. (2009). Rooli, yksilö ja näkökulma: vaihtaa-verbin partitiiviobjektin motivaatiosta. Sananjalka, 51, 7−24.
Huumo, T.J. (2008). Joko lingvistin nojatuoli joutaisi kaatopaikalle? Introspektiolingvistiikan asemasta kognitiivisessa kielitieteessä. Emakeele Seltsi aastaraamat, 53, 163−180.
Lindström, L.; Tragel, I. (2010). The possessive perfect construction in Estonian. Folia Linguistica, 2, 371−400.10.1515/FLIN.2010.014.
Habicht, Külli; Penjam, Pille; Tragel, Ilona (2010). Kas 'tahtma' tahab abiverbiks? Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 2, 115−146.
Tragel, I., Veismann, A. (2008). Kuidas horisontaalne ja vertikaalne liikumissuund eesti keeles aspektiks kehastuvad? Keel ja Kirjandus, 7, 515−530.
Metslang, H.; Tragel, I.; Õim, K. (2008). Muutuva keele päev. Keel ja Kirjandus, 1-2, 135−137.
Õim, Haldur; Orav, Heili; Taremaa, Piia (2010). Lausesemantikast üldkeeleteaduse ja eesti keele kontekstis. Emakeele Seltsi Aastaraamat (201−223).. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Orav, Heili; Õim, Haldur; Kerner, Kadri; Kahusk, Neeme (2010). Main trends in semantic-research in Estonian language technology. Baltic HLT Proceedings: Human Language Technologies — the Baltic Perspective; Riga, Latvia; October 7–8, 2010. IOS Press, xx. (Frontiers in Artificial Intelligence and Applications) [ilmumas].
Kerner, Kadri; Orav, Heili; Parm, Sirli (2010). Growth and Revision of Estonian WordNet. Principles, Construction and Application of Multilingual Wordnets. Proceeding of the 5th Global Wordnet Conference: 5th Global Wordnet Conference; Mumbai, India; 31.jaanuar-4.veebruar 2010. Ed. Bhattacharyya, P.; Fellbaum, Ch.; Vossen, P. Mumbai, India: Narosa Publishing House, 198−202.
Kerner, Kadri; Orav, Heili; Parm, Sirli (2010). Semantic Relations of Adjectives and Adverbs in Estonian WordNet. LREC 2010 Proceedings: LREC 2010, Malta, Valetta, 17.-23. mai 2010. ELRA, 33−37.
Vainik, E.; Orav, H. (2009). Edasipüüdlik, aga tagasihoidlik. Emotsioonid ja liikumine eesti keele kehapõhiselt motiveeritud isikuomaduste sõnavaras. Keel ja Kirjandus, 11, 830−846.
Õim, H.; Orav, H.; Taremaa, P. (2009). Lihtlause semantika: teoreetiline kontseptsioon ja arvutianalüüsi võimalused. Keel ja Kirjandus, 7, 489−504.
Õim, H.; Kahusk, N.; Kerner, K.; Orav, H.; Taremaa, P. (2008). Semantika ja arvutilingvistika. A&A, 6, 19−25.
Orav, H.; Vider, K.; Kahusk, N.; Parm, S. (2007). Estonian WordNet: Nowadays. Proceedings of the Fourth Global WordNet Conference: GWC 2008; Szeged, Hungary; January 22-25, 2008. Ed. Tanacs, A.; Csendes, D.; Vincze, V.; Fellbaum, Ch.; Vossen, P. 334−338.
Müürisep, K.; Orav, H.; Õim, H.; Vider, K.; Kahusk, N.; Taremaa, P. (2008). From Syntax Trees in Estonian to Frame Semantics. The Third Baltic Conference on Human Language Technologies Procedings: The Third Baltic Conference on Human Language Technologies; Kaunas, Lithuania; 4-5. okt. 2007. Ed. Cermak, F.; Marcinkeviciene, R.; Rimkute, E.; Zabarskaite, J. Vilnius: Vytautas Magnus University, Institute of the Lithuanian Language, 211−218.
Kahusk, N.; Kerner, K.; Orav, H. (2008). Toward Estonian Ontology. LREC 2008 Proceedings: LREC 2008, Marrakesh; Maroko; 26. mai - 1. juuni 2008. Ed. Oltramari, A. ; Prevot, L.; Huang, C.-R.; Buitelaar, P.; Vossen, P. Elite Imprimerie, 20−24.
Vainik, E.; Orav, H. (2008). Encoding motion and space in vocabulary of personality traits and emotions in Estonian. Cognitive and Functional Perspectives on Dynamic tendencies in languages: Cognitive and Functional Perspectives on Dynamic tendencies in languages, May 29 to June1, 2008. 114.
Veismann, A. (2009). Eesti keele kaas- ja määrsõnade semantika võimalusi. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu: Tartu University Press.
Veismann, A. (2008). Probleemidest eesti keele kaassõnade tähenduste kirjeldamisel. Keel ja Kirjandus, 5, 335−352.
Pool, Raili (2010). Õppijakeele kontekstuaalne varieeruvus eesti keele täis- ja osasihitise kasutamisel. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 6, 225−242.10.5128/ERYa6.14.
Pool, Raili (2010). Eesti keele teise keelena uurimine Tartu Ülikoolis - hetkeseis ja perspektiivid. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 1, 5−20.
Pool, R. (2010). Vene ja eesti üliõpilaste valikud täis- ja osasihitise kasutamisel. Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, 20, x−x [ilmumas].
Klavan, J. (2008). Medial Region Adpositions in English and Estonian: A Cognitive Grammar Perspective. (Magistritöö, University of Tartu). Tartu: University of Tartu.
Torn-Leesik, R. (2009). The voice system of Estonian. Sprachtypologie und Universalienforschung, 62, 72−90.10.1524/stuf.2009.0005.
Kehayov, P.; Torn-Leesik, R. (2009). Modal verbs in Balto-Finnic. In: Hansen, B.; de Haan, F. (Ed.). Modals in the Languages of Europe (363−401).. Berlin - New York: Mouton de Gruyter. (Empirical Approaches to Language Typology).
Metslang, Helena; Matsak, Erika (2010). Kesksete lausekomponentide järjestus õppijakeeles: arvutianalüüsi katse. Metslang, Helle; Langemets, Margit; Sepper, Maria-Maren (Toim.). Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat (175−193).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. (6).10.5128/ERYa6.11.
E. Matsak, H. Metslang, J. Kippar (2010). The prototype of word order assessment at the Estonian Interlanguage Corpus. The 2010 international conference on artificial intelligence. Las-Vegas: CSREA Press, 870−875.
Metslang, Helena (2010). Erialakeele õpetamise metoodika – kas sama kui üldkeele oma?
Metslang, Helena (2008). Sihitisesarnased määrused: kui sarnased? Metslang, Helle; Grünthal, Riho (Toim.). Lähivertailuja (108−143).. Helsinki: Suomalais-ugrilainen seura.
Argus, Reili; Parm, Sirli (2010). Eesti keele ajakategooria omandamisest - ajavormid ja ajasõnad. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 6, 25−41.
Soodla, Piret; Kikas, Eve (2010). Macrostructure in the narratives of Estonian children with typical development and language impairment. Journal of Speech, Language, and Hearing Research, x−x [ilmumas].
Lehismets, K. (2009). Käsi-sanan kieliopillistuminen suomessa ja virossa sekä viero käsi-grammien käännösvastineet suomessa. (Magistritöö, Tartu ülikool). University of Tartu.
Pajusalu, R. (2009). Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Pajusalu, R.; Vihman, V.; Pajusalu, K.; Klaas, B. (2009). Politeness in a bilingual society: Estonians and Russians in Estonia. In: Fernandez-Vest, M.M.J.; Do-Hurinville, D.-T. (Ed.). Plurilinguisme et traduction des enjeux pour L'Europe/ Multilingualism and translation: challenges for Europe (135−150).. Paris: L'Harmattan. (Grammaire & Cognition; 6).
Klavan, J.; Kesküla, K.; Ojava, L. (2011). The division of labour between synonymous locative cases and adpositions: the Estonian adessive and the adposition peal ’on’. In: Kittilä, S.; Västi, K.; Ylikoski, J. (Ed.). Studies on Case, Animacy and Semantic Roles (111−134).. Amsterdam: John Benjamins.
Klavan, J.; Kesküla, K.; Ojava, L. (2010). Eesti keele adessiivi ja kaassõna 'peal' kasutus kahes keelelises katses. Emakeele Seltsi aastaraamat (63−86).. Emakeele Seltsi aastaraamat.
Taremaa, Piia (2010). Fiktiivne ja reaalne liikumine eesti keeles. .
Huumo, Tuomas; Sivonen, Jari (2010). Conceptualizing change as deictic abstract motion: metaphorical and grammatical uses of 'come' and 'go' in Finnish. In: Turner, Mark; Parrill, Fey; Tobin, Vera (Ed.). Meaning, Form, and Body (111−128).. CSLI Publications.
Vainik, Ene; Kirt, Toomas; Orav, Heili (2010). Conceptual co-presence of motion and emotion in the Estonian terms of personality. In: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 6 = Estonian papers in applied linguistics 6 (349−368).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.10.5128/ERYa6.21.
Klavan, J.; Metslang, H.; Õim, K. (2009). Muutuva keele päev. Keel ja Kirjandus, 159−161.
Pajusalu, R.; Kahusk, N.; Orav, H.; Veismann, A.; Vider, K.; Õim, H. (2012). The encoding of motion event in Estonian. In: Dimitrova-Vulchanova, M.; van der Zee, E. (Ed.). Motion Encoding in Language and Space (1−30).. Oxford University Press. (Explorations in Language and Space) [ilmumas].
Klavan, Jane (2012). Evidence in linguistics: corpus-linguistic and experimental methods for studying grammatical synonymy. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu: TÜ Kirjastus.
Huumo, Tuomas (2013). Many ways of moving along a path: What distinguishes prepositional and postpositional uses of Finnish path adpositions. Lingua, 133, 319−335.10.1016/j.lingua.2013.05.006.
Huumo, Tuomas; Peiponen, Piia (2013). Adpositiot, liike ja dynamiikka: mikä erottaa muotoja vieressä ja vierellä? Folia Uralica Debreceniensia, 20, 69−83.
Huumo, Tuomas (2013). Kaiken edellä on nainen - suomen kielen dynaamisten akseligrammien järjestelmä ja sen käyttö paikan ja ajan ilmauksissa. Sananjalka, 55, 7−28.
Huumo, Tuomas (2013). Tutkimus oppijankielen partitiivista. Sananjalka, 55, 258−260.
Huumo, Tuomas (2013). Imitatiivit konstruktioissaan. Sananjalka, 55, 252−254.
Huumo, Tuomas; Ojutkangas, Krista (2013). Varhaista kognitivismia Turusta Volgan mutkaan asti. Sananjalka, 55, 222−229.
Huumo, Tuomas (2013). The language of cognition: From the world to the mind and back. In: Csepregi, Márta; Kubínyi, Kata; Sivonen, Jari (Ed.). Gramatika és kontextus: új szempontok az úrali nyelvek kutatásában III (136−162).. Budapest: Eötvös Loránd University. (Uralisztikai tanulmányok; 20).
Pajusalu, Renate (2014). Hidden subjects in conversation: Estonian personless verb forms as referential devices. In: Marja-Liisa Helasvuo, Tuomas Huumo (Ed.). Canonical and non-canonical subjects in contructions (xx).. John Benjamins. (Constructional approaches to language) [ilmumas].
Soodla, Piret; Vija, Maigi; Pajusalu, R. (2013). Eesti ja soome sõnalugemistestide võrdlus. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 9, 279−296.
Nordlund, Taru; Laury, Ritva; Pajusalu, Renate; Habicht, Külli (2013). Kielikontaktit, kieliopillistuminen ja kieltenvälinen vertailu. Kolehmainen, Leena; Miestamo, Matti; Nordlund Taru. Kielet toistensa peilissä. Kielten vertailu tutkimusmenetelmänä. (251−290).. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Pajusalu, R.; Kahusk, N.; Orav, H.; Veismann, A.; Vider, K.; Õim, H. (2013). The encoding of motion event in Estonian. In: Vulchanova, M.; van der Zee, E. (Ed.). Motion Encoding in Language and Space (44−66).. Oxford University Press. (Explorations in Language and Space).
Kirsipuu, Helen; Soodla, Piret; Pajusalu, Renate (2012). Referentsiaalsed noomenifraasid laste narratiivides. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 8, 91−107.
Hint, Helen; Reile, Maria; Pajusalu, Renate (2012). Kontekst ja viitamine: argivestlused, legod ja narratiivid. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 3, 161−183.
Pool, Raili; Pajusalu, Renate (2012). Liikumissündmused eesti keele õppijate kirjalikes narratiivides. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 3-2, 153−182.
Pajusalu, K.; Pajusalu, R. (2011). From conversation to proverbs: Estonian ikka- and iks-constructions. Folklore. Electronic Journal of Folklore, 47, 77−90.
Pajusalu, R.; Tõugu, P.; Vija, M.; Tulviste, T. (2011). Konditsionaali omandamisest eesti lapsekeeles. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 7, 141−155.
Habicht, Külli; Laury, Ritva; Nordlund, Taru; Pajusalu, Renate (2011). The Marking of Definiteness in Old Written Estonian and Finnish: Native or Borrowed? Congressus XI Internationalis Fenno-Ugristarum. Piliscaba, 9-14. VIII 2010, V: Congressus XI Internationalis Fenno-Ugristarum. Piliscaba, 9-14. VIII 2010. Ed. Sandor Csucs, Nora Falk, Viktoria Toth, Gabor Zaicz. Piliscaba, 277−284.
Pajusalu, R. (2010). Kielitiede olympialajina. Virittäjä, 114 (4), 563−566.
Fekete, Csenge; Huumo, Tuomas; Lehismets, Kersten (2013). Breaking Through: How force dynamic strength varies in Finnish adpositional constructions with the adposition läpi 'through'. Linguistica Uralica, 49 (1), 30−49.10.3176/lu.2013.1.02.
Huumo, Tuomas (2013). On the many faces of incompleteness: Coercion phenomena and the Finnish partitive object. Folia Linguistica, 47 (1), 89−111.10.1515/flin.2013.005.
Huumo, Tuomas; Lehismets, Kersten (2013). How far out is ‘out’? On the grammatical functions of the Estonian välja ‘out’. Language and Cognition, 5 (4), 375−408.10.1515/langcog-2013-0023.
Huumo, Tuomas; Leino, Jaakko (2012). Discontinuous constituents or independent constructions: The case of the Finnish "split genitive". Constructions and Frames, 4 (1), 56−75.
Huumo, Tuomas; Lehismets, Kersten (2011). Finnish path adpositions: prepositions or postpositions, subjective or objective motion? In: Boguslaw Bierwiaczonek; Bozena Cetnarowska; Anna Turula (Ed.). Syntax in Cognitive Grammar (135−148).. Czestochowa, Poola: Wyzsza Szkola Lingwistycnej.
Huumo, T. (2010). Suomen väyläadpositioiden prepositio- ja postpositiokäyttöjen merkityseroista. Virittäjä, 114 (4), 531−561.
Ojutkangas, K.; Huumo, T. (2010). Mikä erottaa muodot sisällä ja sisässä? ”Synonyymisten” muotojen analyysi. Sananjalka, 52, 19−45.
Huumo, Tuomas; Sivonen, Jari (2010). Conceptualizing change as deictic abstract motion: metaphorical and grammatical uses of 'come' and 'go' in Finnish. In: Turner, Mark; Parrill, Fey; Tobin, Vera (Ed.). Meaning, Form, and Body (111−128).. CSLI Publications.
Huumo, T. (2009). Rooli, yksilö ja näkökulma: vaihtaa-verbin partitiiviobjektin motivaatiosta. Sananjalka, 51, 7−24.
Huumo, T. (2008). Konstruktiot mikroskoopin alla. Virittäjä, 112 (3), 428−433.
Huumo, T.J. (2008). Tutkimus rinnasteisista verbipareista. Virittäjä, 112 (3), 438−441.
Lohk, Ahti; Orav, Heili; Võhandu, Leo (2014). Some structural tests for WordNet with results. In: Heili Orav, Christiane Fellbaum, Piek Vossen (Ed.). Proceedings of the Seventh Global Wordnet Conference (313−317).. Tartu University Press.
(2014). Proceedings of the Seventh Global Wordnet Conference. In: Orav, Heili; Fellbaum, Christiane; Vossen, Piek (Ed.). Proceedings of the Seventh Global Wordnet Conference (x).. Tartu Ülikool: University of Tartu Press.
Pedersen, S. Bolette; Borin, Lars; Forsberg, Markus; Kahusk, Neeme; Lindén, Krister; Niemi, Jyrki; Nisbeth, Niklas; Nygaard, Lars; Orav, Heili; Rögnvaldsson, Hirkur; Seaton, Mitchel; Vider, Kadri; Voionmaa, Kaarlo (2013). Nordic and Baltic wordnets aligned and compared through “WordTies”. Proceedings of the 19th Nordic Conference of Computational Linguistics (NODALIDA 2013), NEALT Proceedings Series 16: Proceedings of the 19th Nordic Conference of Computational Linguistics (NODALIDA 2013); Oslo University, Norway; May 22–24, 2013. Ed. Stephan Oepen, Kristin Hagen, Janne Bondi Johannesse. Linköping University Electronic Press, Linköpings universitet: Linköping University, 147−162. (Linköping Electronic Conference Proceedings).
Muischnek, Kadri; Fišel, Mark; Kaalep, Heiki-Jaan; Koit, Mare; Müürisep, Kaili; Orav, Heili; Vare, Kadri; Õim, Haldur (2012). Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Tartu Ülikoolis. Erelt, Mati; Mäearu, Sirje (Toim.). Emakeele Seltsi Aastaraamat (66−102).. Tallinn: TA Kirjastus.
Vainik, Ene; Orav, Heili (2012). Emotion meets motion: Estonian personality trait vocabulary motivated by embodied experience. In: Brdar, Mario; Raffaelli, Ida; Fuchs, Milena Zic (Ed.). Cognitive linguistics between universality and variation (355−380).. Cambridge Scholars Press [ilmumas].
Kahusk, Neeme; Orav, Heili; Vare, Kadri (2012). Cross-linking Experience of Estonian WordNet. Human Language Technologies – The Baltic Perspective: The Fifth International Conference on Human Language Technologies – The Baltic perspective. Tartu, Estonia, October 4-5, 2012. Ed. Arvi, Tavast; Kadri Muischnek; Mare, Koit. IOS Press, 96−102 [ilmumas].
Pedersen, Bolette Sandford; Borin, Lars; Forsberg, Markus; Linden, Krister; Orav, Heili; Rögnvaldsson, Eirikur (2012). Linking and Validating Nordic and Baltic Wordnets - A Multilingual Action in META-NORD. Proceedings of 6th International Global Wordnet Conference: 6th International Global Wordnet Conference, Matsue, Japan. Ed. Christiane Fellbaum, Piek Vossen. 254−259.
Orav, H.; Kerner, K.; Parm, S. (2011). Eesti Wordneti hetkeseisust. Keel ja Kirjandus, 2, 96−106.
Vainik, Ene; Kirt, Toomas; Orav, Heili (2010). Conceptual co-presence of motion and emotion in the Estonian terms of personality. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 6, 349−368.10.5128/ERYa6.21.
Orav, Heili; Õim, Haldur; Kerner, Kadri; Kahusk, Neeme (2010). Main trends in semantic-research in Estonian language technology. Baltic HLT Proceedings: Human Language Technologies — the Baltic Perspective; Riga, Latvia; October 7–8, 2010. IOS Press, 201−207. (Frontiers in Artificial Intelligence and Applications).10.3233/978-1-60750-641-6-201.
Õim, Haldur; Orav, Heili; Kahusk, Neeme; Taremaa, Piia (2010). Semantic analysis of sentences: the Estonian experience. Baltic HLT Proceedings, 219: Human Language Technologies — the Baltic Perspective; Riga, Latvia; October 7–8, 2010. IOS Press, 208−213. (Frontiers in Artificial Intelligence and Applications).10.3233/978-1-60750-641-6-208.
Jürine, Anni; Klavan, Jane; Veismann, Ann (2013). Katseline semantika: planeerimine ja teostus. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 9, 85−100.10.5128/ERYa9.06.
Klavan, Jane; Veismann, Ann; Jürine, Anni (2013). Katselised meetodid tähenduse uurimisel. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 4-1, 17−34.
Tragel, Ilona; Veismann, Ann; Piiroja, Piret (2013). Saateks erinumbrile "Teoreetilisest keeleteadusest Eestis III". Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 7−15.
Tragel, Ilona; Veismann, Ann; Piiroja, Piret (toimetajad) (2013). Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Erinumber "Teoreetilisest keeleteadusest Eestis III". Tartu Ülikool.
Veismann, Ann (2011). Kaassõnade uurimisest. Oma Keel, 1, 5−11.
Parm, Sirli (2013). Eesti keele ajasõnade omandamine. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Parm, Sirli (2012). Ajasõnad varasel perioodil eesti lapsekeeles. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 8, 195−212.10.5128/ERYa8.13.
Katsos, Napoleon; Ezeizabarrena, Maria-José; Gavarró, Anna; Kuvac Kraljevic, Jelena; Hrzica, Gordana; Grohmann, Kleanthes; Skordi, Athina; Jensen de López, Kristine; Sundahl, Lone; van Hout, Angeliek; Hollebrandse, Bart; Overweg, Jessica; Faber, Myrthe; van Koert, Margreet; Cummins, Chris; Smith, Nafsika; Vija, Maigi; Parm, Sirli; Kunnari, Sari; Morisseau, Tiffany ... Noveck, Ira (2012). The Acquisition of Quantification across Languages: Some Predictions. The Proceedings of the 36th annual Boston University Conference on Language: 36th annual Boston University Conference on Language; Boston; 2.-4. november 2011. Cascadilla Press,.
Tragel, Ilona; Habicht, Külli (2012). Grammaticalization of Estonian saama ‘to get’. Linguistics, 50 (6), 1371−1412.10.1515/ling-2012-0043.
Tragel, Ilona (Toim.) (2010). Keele rajad. Pühendusteos professor Helle Metslangi 60. sünnipäevaks (Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri 2-2010). Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 2, x.
Torn-Leesik, Reeli; Vija, Maigi (2012). Acquisition of the Impersonal Voice by an Estonian Child. Journal of Baltic Studies, 43 (2), 251−271.10.1080/01629778.2012.674799.
Pool, Raili (2012). Tähendusläbirääkimised ja vestlust toetavad strateegiad algajate eesti keele õppijate ja emakeelekõnelejate interaktsioonis. Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, 22, 259−286.10.5128/LV.1736-9290.
Pool, Raili; Rääbis, Andriela; Jürgenstein, Lea (2011). Eesti suulise keele korpus keeleõppedialoogide lähtematerjalina: telefonivestluste koostamine. Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, 21, 213−241.10.5128/LV.1736-9290.
Pool, R.; Rääbis, A. (2011). Telefonivestlused eesti keele kui teise keele õpikutes: funktsioonid ja sissejuhatuste struktuur. Metslang, H.; Langemets, M.; Sepper, M.-M. (Toim.). Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 7 (157−176).. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing.10.5128/ERYa7.10.
Pool, Raili; Jürgenstein, Lea; Rääbis, Andriela (2011). Autenttisten kielenopetusdialogien laatimisen mahdollisuuksia. Aktual`nye voprosy finno-ugrovedenija i prepodovanija finno-ugorskih jazykov i literatur: Doklady Meždunarodnoj naučnoj konferencii posvjaščennoj 40-letiju prepodavanija vengerskoj i finskoj filologii na filologičeskom fakul`tete MGU imeni M. V. Lomonosova 17-19 nojabrja 2010 goda.: Meždunarodnaja naučnaja konferencija, posvjaščennaja 40-letiju prepodavanija vengerskoj i finskoj filologii na filologičeskom fakul`tete MGU imeni M. V. Lomonosova. 17.-19.11.2010, Moskva Riiklik Ülikool. Toim. Kutukova, L. V. Moskva: Moscow University Press, 119−128.
Pool, R. (2010). Vene ja eesti üliõpilaste valikud täis- ja osasihitise kasutamisel. Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, 20, 191−216.10.5128/LV20.06.
Pool, R.; Rääbis, A. (2010). Telefonivestlused eesti keele õpikutes. IX rakenduslingvistika kevadkonverents Kommunikatsiooni moodused ja keeled 22.-23. aprill 2010 Tallinn, Teesid: IX rakenduslingvistika kevadkonverents Kommunikatsiooni moodused ja keeled 22.-23. aprill 2010 Tallinn. 18.10.5128/ERYteesid.IX.
Taremaa, Piia (2013). Fictive and actual motion in Estonian: Encoding space. SKY Journal of Linguistics, 26, 151−183.
Lindström, Liina; Taremaa, Piia (2013). Semantilised rollid keeleuurimise vahendina. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 4 (1), 35−52.
Jokela, Hanna (2012). Nollapersoonalause suomessa ja virossa. Tutkimus kirjoitetun kielen aineistosta. (Doktoritöö, Turu Ülikool). Turku University Press.
Helasvuo, Marja-Liisa; Huumo, Tuomas (2015). Subjects in Constructions – Canonical and Non-Canonical. Amsterdam: John Benjamins.
Helasvuo, Marja-Liisa; Huumo, Tuomas (2015). Canonical and non-canonical subjects in constructions: Perspectives from cognition and discourse. In: Helasvuo, Marja-Liisa; Huumo, Tuomas (Ed.). Subjectis in constructions: Canonical and non-canonical (1−9).. Amsterdam: John Benjamins. (Constructional Approaches to Language,; 16).
Huumo, Tuomas; Helasvuo, Marja-Liisa (2015). On the subject of subject in Finnish. In: Helasvuo, Marja-Liisa; Huumo, Tuomas (Ed.). Subjectis in constructions: Canonical and non-canonical (13−41).. Amsterdam: John Benjamins.
Pajusalu, Renate (2015). Hidden subjects in conversation: Estonian personless verb forms as referential devices. In: Marja-Liisa Helasvuo, Tuomas Huumo (Ed.). Subjects in Constructions – Canonical and Non-Canonical (43−72).. John Benjamins. (Constructional approaches to language; 16).
Juhendamised
Juhendamised
Krista Mihkels, doktorikraad, 2013, (juh) Renate Pajusalu, Keha, keel ja kaardikepp: õpetaja algatatud parandussekventside multimodaalne analüüs, Tartu Ülikool.
Sirli Zupping, doktorikraad, 2013, (juh) Reili Argus; Renate Pajusalu, Eesti keele ajasõnade omandamine, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
Piret Soodla, doktorikraad, 2011, (juh) Eve Kikas; Renate Pajusalu, Picture-Elicited Narratives of Estonian Children at the Kindergarten−School Transition (Eesti laste pildipõhised narratiivid keelepädevuse näitajana üleminekul lasteaiast kooli), Tartu Ülikool.
Andriela Rääbis, doktorikraad, 2009, (juh) Renate Pajusalu, Eesti telefonivestluse sissejuhatus: struktuur ja suhtlusfunktsioonid, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Jane Klavan, doktorikraad, 2012, (juh) Ilona Tragel; Dagmar Divjak, Evidence in linguistics: corpus-linguistic and experimental methods for studying grammatical synonymy (Korpuslingvistilised ja eksperimentaalsed meetodid grammatilise sünonüümia uurimisel), Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
Pille Penjam, doktorikraad, 2008, (juh) Ilona Tragel; Külli Habicht, Eesti kirjakeele da- ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Aki-Juhani Kyröläinen, doktorikraad, 2013, (juh) Tuomas Johannes Huumo, Reflexive Space: A Constructionist Model of the Russian Reflexive Marker, Turun yliopisto.
Helena Metslang, doktorikraad, 2013, (juh) Tuomas Johannes Huumo; Külli Habicht, Grammatical relations in Estonian: subject, object and beyond (Lauseliikmed eesti keeles: subjektist objektini ja edasi), Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
Hanna Katariina Jokela, doktorikraad, 2012, (juh) Marja-Liisa Helasvuo; Tuomas Johannes Huumo, Nollapersoonalause suomessa ja virossa: tutkimus kirjoitetun kielen aineistosta, Turun yliopisto.
Ann Veismann, doktorikraad, 2009, (juh) Haldur Õim, Eesti keele kaas- ja määrsõnade semantika võimalusi, Tartu Ülikool.
Katja Västi, doktorikraad, 2012, (juh) Tuomas Johannes Huumo; Helena Sulkala; Seppo Kittilä, Verbittömät tapahtumanilmaukset: Suunnannäyttäjinä lähde- ja kohde- konstruktio, Oulun yliopisto.