"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM09-86
EKKM09-86 "Antiigiretseptsioon ja selle osa Eesti keele- ja kultuuriruumi kujunemises 17.-20. saj. (1.01.2009−31.12.2013)", Ivo Volt, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
EKKM09-86
Antiigiretseptsioon ja selle osa Eesti keele- ja kultuuriruumi kujunemises 17.-20. saj.
Reception of antiquity and its role in the development of Estonian linguistic and cultural space (17th-20th century)
1.01.2009
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH430 Kreeka kirjandus 6.2. Keeleteadus ja kirjandus35,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH450 Ladina kirjandus6.2. Keeleteadus ja kirjandus35,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH365 Tõlkimine 6.2. Keeleteadus ja kirjandus30,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2009−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009141 150,00 EEK (9 021,13 EUR)
01.01.2010−31.12.2010141 150,00 EEK (9 021,13 EUR)
01.01.2011−31.12.20119 020,00 EUR
01.01.2012−31.12.20129 100,00 EUR
01.01.2013−31.12.20139 100,00 EUR
45 262,26 EUR

Käesolev projekt on riikliku programmi "Eesti keel ja rahvuslik mälu" raames 2008. a. finantseeritud projekti "Antiigiretseptsioon Eestis 19.-20. saj.: põhiallikate digiteerimine ning publitseerimine" sisuline jätk ja loogiline edasiarendus. 2008. a. projekti raames tegeldi antiigiretseptsiooniga Eestis kahel tasandil: 1) antiigitõlked eesti keelde 1850 kuni 1940 (täistekstide ja bibliograafia publitseerimine nn Antiigiveebis, http://www.fl.ut.ee/antiigiveeb); 2) antiigiretseptsioon klassikalise filoloogia institutsionaalses raamistikus (Pärtel Haliste kirjutiste kogumiku publitseerimine (ilmub 2009 kirjastuses "Ilmamaa"), Ervin Roosi 100. sünniaastapäevale pühendatud sümpoosiumi korraldamine 12.09.2008). Projekti esimeses osas ilmnes, et suur osa varaseist antiiktekstide tõlkeist eesti keelde on tänaseks pea täielikult unustatud. Oma osa on mänginud eesti kirjakeele areng ning uute tõlgete pealetulek. Selle tulemusena võiks enamik neist tekstidest tänapäeval ainet pakkuda eelkõige tõlkeloolisele ning keeleajaloolisele uurimistööle - siiani puudub süstemaatiline ülevaade antiikkirjanduse tõlke- ja mugandusprotsessi kulgemisest ning põhimõtete muutumisest, tõlgete funktsioonist oma ajas, aga ka eesti kirjakeele arenguetappide kajastumisest selles protsessis. Osa tõlkeist vääriks aga oma meisterlikkuse tõttu n-ö taaselustamist (sh õppematerjalide osana), ning selles osas on lõppenud projektist loodetavasti abi. Jätkuprojektis tegeldakse teemadega, mis seostuvad antiikkultuuri pärandi ning 17.-20. saj. kujuneva Eesti kultuuri otseste ning vahendatud seoste kaardistamisega, sh antiikkeelte (eriti ladina keele) osaga Eesti kultuuriruumis. Projekti ajalist ulatust on laiendatud, et hõlmata lisaks antiiktekstide varastele tõlgetele eesti keelde ka teisi 17.-20. saj. Eestis loodud tekste, mis seostuvad antiigiretseptsiooniga. Lisaks iseseisvatele tulemustele pakub projektis kavandatu tehnilist tuge ja abi mitmele käimasolevale ning kavandatavale teadusprojektile. Vastavalt riikliku programmi eesmärkidele on projekt suunatud eelkõige arendustegevusele. Projekti peamised eesmärgid ja etapid: 1) Võetakse kasutusele Chicago ülikoolis spetsiaalselt humanitaarvaldkondade tekstide jaoks väljatöötatud tekstibaasirakendus PhiloLogic (open source), mille abil koostatakse digikorpused antiigiretseptsiooniga seotud tekstidest. Rakendus installeeritakse Tartu Ülikooli serverisse (koostöö TÜ IT-osakonnaga), kus toimub selle täpsem seadistamine vastavalt projekti vajadustele. 2) Töötatakse välja tekstide märgendamise põhimõtted (TEI-XML/SGML), mis võimaldavad tekstibaasi kasutada komplekssete otsingute läbiviimiseks. Luuakse esmane märgendatud tekstibaas 2008. a. koostatud Antiigiveebi tekstide põhjal (antiikkirjanduse tõlked eesti keelde 1850-1940). Praegu on need tekstid küll digitaliseeritud kujul veebis kättesaadavad, ent mitte kompleksse andmebaasina. Märgendatud andmebaas annab edasisele teadusprojektide raames tehtavale uurimistööle abivahendid spetsiifiliste päringute koostamiseks, statistikaks, leksikaalseks analüüsiks jm. 3) Antiikkirjanduse tõlgete ja muganduste tekstibaasi laiendatakse 1940. aastaile järgnevasse perioodi, lisatakse hilisemaid tõlkeid (selles etapis on oluline ka tõlkijate autoriõiguste küsimustega tegelemine), aga ka antiigitõlgetega seotud metatekste kogu perioodist (tõlgete arvustused, poleemika). Antiigitõlgetele lisatakse viiteid originaaltekstidele, mis on vabalt kättesaadavad spetsiifilistes veebiandmebaasides (eelkõige Perseus Project, http://www.perseus.tufts.edu/). 4) Antiikkirjanduse tõlgete ja muganduste tekstibaasi laiendatakse 1850. a. eelnevasse perioodi. Selles osas on oluline töö ära tehtud dr Liina Lukase juhitud projekti "EEVA – Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu" raames (http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/). Kui EEVA põhieesmärgiks on Eesti kirjandusloo seisukohalt olulistele vanadele haruldastele tekstidele originaalisäästliku ligipääsu võimaldamine (pildina skanneeritud kujul), siis käesoleva projekti raames lisatakse osa neist tekstidest täisotsingut ning teisi tehnilisi võimalusi (sh spetsiifilist märgendamist) pakkuvasse tekstibaasi. 5) Projektiga liidetakse teisi 17.-20. saj. Eestis loodud tekstikorpusi, mis seostuvad antiigiretseptsiooniga. Luuakse PhiloLogic'ul põhinevad märgendatud tekstibaasid ka Eesti territooriumil kirjutatud ladina- ja kreekakeelsest kirjandusest, eelkõige Academia Gustaviana (1632-1656) ladinakeelse juhuluule tekstikorpus (praegune editsioon aadressil http://www.ut.ee/klassik/neolatina/), humanistlike kreekakeelsete tekstide korpus. Vastavalt võimalusele varustatakse need korpused ka tõlgetega eesti keelde. Samas võimaldatakse inglise- ja/või saksakeelset kasutuskeskkonda, mis lubab neid tekstibaase kasutada ka rahvusvaheliselt. 6) Antiigiretseptsiooni institutsionaalse raamistiku osas jätkatakse tööd 20. saj. alguse Eesti klassikaliste filoloogide tekstipärandiga (eelkõige Ervin Roosi kirjutised) ning valmistatakse ette vastavaid väljaandeid.