"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8615
ETF8615 "Kutseaasta prorgammi efektiivsuse hindamine läbi osalejate kuuluvustunde,enesetõhususe, tööga rahulolu ja motivatsiooni. (1.01.2011−31.12.2012)", Eve Eisenschmidt, Tallinna Ülikool, Haapsalu Kolledz.
ETF8615
Kutseaasta prorgammi efektiivsuse hindamine läbi osalejate kuuluvustunde,enesetõhususe, tööga rahulolu ja motivatsiooni.
Effectiveness of Induction Year Programme through measuring participants’ sense of community, self-efficacy, job satisfaction and motivation.
1.01.2011
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.10. KasvatusteadusedS272 Õpetajakoolitus5.3. Haridusteadused100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Haapsalu Kolledzkoordinaator01.01.2011−31.12.2012
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.20119 000,00 EUR
01.01.2012−31.12.20129 000,00 EUR
18 000,00 EUR

Ühiskonna ootused õpetajale on kasvanud ja paljud algajad õpetajad on kooli tööle asudes raskustes ning loobuvad ametist. Samas maailmas paljud haridusuuendused keskenduvad algajatele õpetajate toetamisele nende esimestel tööaastatel. Eriti olulisteks mõjuriteks peetakse õpetajate õppimisel ja arengus töökeskkonna faktoreid nagu organisatsioonikultuur, tugisüsteemid ja arenguvõimalused. Riiklikult on algajate õpetajate tugiprogramm rakendatud alates 2004. aastast ja selle rakendumist uurisid oma doktoritöö raames antud uuringu kavandajad E. Eisenschmidt ja K. Poom- Valickis. Tänaseks on programmis osalenud orienteeruvalt 780 õpetajat ja esimeses tugiprogrammis osalenud õpetajad töötanud koolis kuus aastat. Siiski me ei tea, kas kutseaasta programmil on mõju õpetajate kutsealasele arengule ja millised faktorid mõjutavad õpetajate kutsekindlust. Me võime öelda varasematele uuringutele toetudes, et kutseaasta programm on efektiivne, kui osalenud õpetajate enesetõhusus on kõrge, nad motiveeritud töötama ja rahul oma tööga ning tunnevad end koolikogukonna liikmena. Antud uuringu põhieesmärk on analüüsida kutseaasta efektiivsust mõõtes osalenud õpetajate kuuluvustunnet, enesetõhusust, töörahulolu ja motivatsiooni võrreldes seda programmis mitte osalenud õpetajatega. Püstitatakse hüpoteesid, et programmis osalenud õpetajate näitajad nimetud faktorite osas on kõrgemad kui neil, kes ei ole programmis osalenud. See on kvantitatiivne võrdlusuuring. Valimis on 2004/2005 aastal programmis osalenud õpetajad on 7-8 aastase töökogemusega õpetajad samadest koolidest, kes ei osalenud programmis. Kasutatakse juba olemasolevaid küsimustikke, mis on valideeritud erinevate uuringute raames. Küsimustikud tõlgitakse ja adapteeritakse Eesti konteksti. Uuringu tulemustel on praktiline väärtus nii esmaõppe kui kutseaasta programmi arendamises aspektist. Tulemused annavad võimaluse teha põhjendatud ettepanekuid nii õpetajate ettevalmistuse kui ka kutseaasta tugiprogrammi arendamiseks Eestis ja tutvustada Eesti kogemust teistele liikmesriikidele. Samuti on tulemused ja ka instrument kasutatavad koolide sisehindamise süsteemi arendamisel. Teoreetilisest aspektist saame lisateadmisi õpetajate professionaalset arengut mõjutavatest teguritest koolikeskkonnas.
Many novice teachers experience difficulties starting their careers at school and many of them leave the profession. A support programme for novice teachers, the Induction Year Programme, has been running now for five years in Estonia. We do not know how the Induction Year Programme has influenced Estonian teachers’ professional development in a school context and which factors have had an impact on young teachers’ decisions to stay in the profession. The main aim of this research is to evaluate teachers’ perceptions and appraisal of the Induction Year Programme by measuring participants’ sense of community, self-efficacy, job satisfaction and motivation, and by comparing two groups of teachers: those who have participated in the Induction Year Programme and those who have not. We hypothesise that there is a relationship between teachers' participation in the Induction Year Programme and their experiences of job satisfaction, sense of community, self-efficacy and motivation to work. We expect that the relationships between participation and the above mentioned variables are more positive among teachers who have participated in the Induction Year Programme than among those teachers who have not participated in it. Further, we investigate the nature of the relationships among the variables job satisfaction, sense of community, self-efficacy and motivation to work in order to determine their internal connectedness. In the sample there are novice teachers who participated in the first Induction Year Programme 2004/05 and a comparative group, consisting of teachers with 7-8 years of work experience who have not participated in the Induction Year Programme. The study utilises a correlational design. Data analyses include confirmatory factor analysis to test factor structures of the established measures in the Estonian context. Group differences are examined through general linear modelling. The role of induction year as predictor of job satisfaction, sense of community, self-efficacy and motivation is investigated. The data for this study will be collected with the use of four questionnaires that have been translated into Estonian and adapted to the Estonian context. From the practical point of view the results of the study are planned to be implemented into both pre-and in-service teacher education. From the theoretical point of view it contributes to the better understanding of factors of teachers’ professional development in a school context.