"Muu" projekt KIK16062
KIK16062 "Kassari lahe punavetika (Furcellaria lumbricalis) biomassi töötlusjääkide uudsed rakendused (1.12.2015−24.11.2017)", Urve Kallavus, Tallinna Tehnikaülikool, Keemia ja materjalitehnoloogia teaduskond, Materjaliuuringute teaduskeskus.
KIK16062
Kassari lahe punavetika (Furcellaria lumbricalis) biomassi töötlusjääkide uudsed rakendused
Novel waste management of the Baltic Sea red algal (Furcellaria lumbricalis) biomass conversion
1.12.2015
24.11.2017
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.12. Protsessitehnoloogia ja materjaliteadusT150 Materjalitehnoloogia2.3. Teised tehnika- ja inseneriteadused (keemiatehnika, lennundustehnika, mehaanika, metallurgia, materjaliteadus ning teised seotud erialad: puidutehnoloogia, geodeesia, tööstuskeemia, toiduainete tehnoloogia, süsteemianalüüs, metallurgia, mäendus, tekstiilitehnoloogia ja teised seotud teadused).100,0
AsutusRiikTüüp
KIK
PerioodSumma
01.12.2015−24.11.2017174 418,00 EUR
174 418,00 EUR
Siseriiklik leping-avalik sektor

Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada punavetikast Furcellaria lumbricalis peale tardaine eraldamist tekkinud töötlusjäägi potentsiaal nanotselluloosi valmistamiseks. Nanotselluloosi saamiseks rakendatakse uudset töötlust superkriitilise CO2-ga, külmtöötlust, mikrofibrilliseerimist erinevates keskkondades.Arendatav tehnoloogia on keskkonnasõbralik, sest kasutab toorainena naturaalset jääki ning selle ümbertöötluse protsessi kasutatakse lihtsaid aluseid, happeid ja alkohole väikestes kontsentratsioonides ning neid on võimalik regenereerida.
The aim of this work is to explore new opportunities for the environmentally friendly waste management of residual Baltic Sea red algal Furcellaria lumbricalis biomass what remains after commercial extraction of furcellaran. This residue contains mainly of cellulose and possibilities to obtain hydro- and aerogels of nanocellulose using supercritical CO2 extraction, cold treatment and mircofibrillation technique will be explored. With this approach zero-emission conversion will be worked out to fully utilize unique for Estonia natural resources. Today the manufacturing residue of Baltic red alga is left in piles or transported to nearby field as fertilizer. New possibilities to create nanocellulose structures amplify the potential of novel bioactive products and biomaterials in many areas.
TegevusProtsent
Rakendusuuring60,0
Alusuuring40,0