See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM10-204
EKKM10-204 "Eesti keele põhisõnavara sõnastik (1.01.2010−31.12.2013)", Jelena Kallas, Eesti Keele Instituut.
EKKM10-204
Eesti keele põhisõnavara sõnastik
1.01.2010
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Keele Instituutkoordinaator01.01.2010−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2010−31.12.2010390 000,00 EEK (24 925,54 EUR)
01.01.2011−31.12.201124 900,00 EUR
01.01.2012−31.12.201224 900,00 EUR
01.01.2013−31.12.201326 900,00 EUR
101 625,54 EUR

Eesmärk on koostada aktiivne eesti keele põhisõnavara sõnastik, mis toetab kasutajat eestikeelse teksti loomisel e sünteesil. Sõnastiku sihtgrupp on eesti keele õppijad ja kuulmispuudega inimesed. Sõnastik on kasutatav nii raamatuna kui ka internetis. Sõnastiku koostamise põhimõtete aluseks on: 1) tänapäevased leksikograafiateooriad ja käsiraamatud (Apresjan 2000, Atkins, Rundell 2008, Bo Svensen 2009); 2) õppesõnastike analüüs, mh OALD 2005, MED 2002, Tihonov 2001; 3) eesti keele oskuse tasemekirjeldused (RT 16.01.2009). Sõnaartiklis on kavas esitada järgmine info: hääldus, seletus, vormi- ja sõnamoodustusinfo, süntagmaatilised seosed, leksikaalsed suhted. Elektrooniline versioon varustatakse häälduse helisalvestiste ja viibete videosalvestistega. MÄRKSÕNAD Märksõnu on u 4000, valikus arvestatakse sõnade esinemissagedust (Kaalep, Muischnek 2002), tuumsust (Pajusalu jt 2004), kasutatavust suulises ja kirjalikus tekstiloomes (Pajupuu jt 2009), vajalikkust igapäevaelu valdkondades. Igale märksõnale ja selle tähendustele lisatakse mõistekood (semantiline tüüp), mis näitab kuuluvust teatud mõisterühma. Märksõnastiku loomisega alustati 2008. a Eesti Keele Instituudi baasfinantseeritava projekti „Põhisõnastiku ettevalmistustööd“ raames. HÄÄLDUS Paberversioonis kasutatakse häälduse näitamisel instituudi sõnastike ühtset hääldusmärgistikku. Elektroonilises versioonis saab märksõna hääldust kuulata. TÄHENDUSE SELETUSED Tähendusinfo esitusel võetakse aluseks instituudi „Eesti-X keele sõnastiku“ (vt lähemalt Viks 2008) tähendusjaotused ja seletused. Seletused sõnastatakse ümber, kasutades sõnastiku definitsioonisõnavara. Esitatakse märksõnade emotsionaalne valents: see on vajalik, sest eri keeltes võivad sõnad kanda erinevaid emotsionaalseid lisatähendusi (Pavlenko 2008). VORMI- JA SÕNAMOODUSTUS Vormimoodustuse info esituse aluseks on Ülle Viksi (2000) morfoloogiasüsteem. Kirjes antakse sõnaliik; käändsõnadel kõik põhivormid ainsuses ja mitmuses; omadussõnadel (ka määrsõnadel) võrdlusastmed, arvsõnadel järg- ja murdarvud; pöördsõnadel primaarsed (vajadusel ka sekundaarsed) põhivormid. Elektroonilises versioonis saab vaadata märksõna kõiki muutevorme. Täiendavalt lisatakse andmed sõnavormide kasutuse kohta. Sõnamoodustuse osas antakse märksõna tuletisi ja liitsõnu. Tähistakse märksõnade vormitunnuseid, tuletiste moodustusosade piiri ja liitsõnaosade piiri . SÜNTAGMAATILISED SUHTED Esitatakse märksõna rektsioonimallid, sagedamad kollokatsioonid ja idioomid. Vajadusel lisatakse kasutusnäiteid. Lisaks substantiivi, adjektiivi ja verbi käände-, kaassõna- ja tegevusnimerektsioonile antakse verbil ka objekti, lausungi ja asendusrektsioon. Adverbi kirjes antakse käänderektsioon. Kollokatsioone esitatakse rühmitatult sõnaliikide kaupa. Esitatakse adjektiivi ja substantiivi, substantiivi ja substantiivi, substantiivi ja verbi, adverbi ja adjektiivi, adverbi ja verbi ning adverbi ja adverbi kollokatsioonid. LEKSIKAALSED SUHTED Esitatakse märksõna sünonüüme ja antonüüme, vajadusel viidatakse paronüümidele ja homonüümidele. Sõnastiku koostamisel on aluseks sõnastikuprofiil ehk koostamisjuhend. Sõnaartikleid koostatakse mõisterühmade kaupa (vastavalt mõistekoodile), mis võimaldab toetuda ühtsetele kirjeldusmallidele, tagades sõnastiku ühtlasema kvaliteedi. Põhisõnavara sõnastiku koostamine hakkab toimuma instituudi sõnastikusüsteemis EElex (vt Langemets jt 2006), mis võimaldab töötada rühmana ja internetipõhiselt. KIRJANDUS Apresjan, Y. D. 2000. Systematic Lexicography. Oxford: Oxford University Press. Atkins, B. T. Sue.; Rundell, M. 2008. The Oxford Guide to Practical Lexicography. Oxford-New-York. Bo Svensen 2009. A Handbook of Lexicography. The Theory and Practice of Dictionary-Making. Cambridge: Cambridge University Press. Kaalep, H.-J.; Muischnek, K. 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu. Langemets jt 2006 = Langemets, M.; Loopmann, A.; Viks, Ü. 2006. The IEL dictionary management system of Estonian. DWS 2006: Proc. of the Fourth Int. Workshop on Dictionary Writing Systems. Turin, Italy, 11–16. MED 2002 = Macmillan English Dictionary for Advanced Learners. 2002. Macmillan. OALD 2005 = Oxford Advanced Learner’s Dictionary. 2005. Oxford. Pajupuu jt 2009 = Pajupuu, H.; Kerge, K.; Alp, P. 2009. Sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstides. – Eesti rakenduslingvistika ühingu aastaraamat V. Tallinn. Pajusalu jt 2004 = Pajusalu, R.; Tragel, I.; Veismann, A.; Vija, M. 2004. Tuumsõnade semantikat ja pragmaatikat. Tartu. Pavlenko, A. 2008. Emotion and emotion-laden words in the bilingual lexicon. Bilingualism: Language & Cognition 11(2), 147–164. Tihonov 2001 = Kompleksnyi slovar’ russkogo jazyka. 2001. Toim. A. N. Tihonov. Moskva. Viks, Ü. 2000. Eesti keele avatud morfoloogiamudel. Arvutuslingvistikalt inimesele. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 1. Tartu, 9–36. Viks, Ü. 2008. Eesti–X-keele sõnastik ja grammatika. Eesti rakenduslingvistika ühingu aastaraamat 4. Tallinn.