See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus" projekt IUT3-3
IUT3-3 "Indiviidi akadeemiline ja isiksuslik areng formaalharidussüsteemis (1.01.2013−31.12.2018)", Aaro Toomela, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut.
IUT3-3
Indiviidi akadeemiline ja isiksuslik areng formaalharidussüsteemis
Academic and personal development of an individual in the system of formal education
1.01.2013
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.10. KasvatusteadusedS283 Psühhopedagoogika5.3. Haridusteadused70,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.8. PsühholoogiaS262 Arengupsühholoogia5.1. Psühholoogia ja tunnetusteadused20,0
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB640 Neuroloogia, neuropsühholoogia, neurofüsioloogia 3.2. Kliiniline meditsiin (anestesioloogia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaigused, kirurgia, stomatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, radioloogia, terapeutika, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia)10,0
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.2013106 500,00 EUR
01.01.2014−31.12.2014106 500,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015106 500,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016106 500,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017106 500,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018106 500,00 EUR
639 000,00 EUR

Kavandatavate uuringute eesmärgiks on indiviidi akadeemilist ja isiksuslikku arengut mõjutavate tegurite vastasmõju selgitamine pikaajalise longituuduuringu andmete alusel representatiivses valimis Eesti koolides ning kultuuriti võrdlevas formaalhariduseta ning erineva haridustasemega täiskasvanute uuringus Brasiilias ja Eestis. Interdistsiplinaarses uuringus kogutakse kirjeldavad ja eksperimentaalsed andmed arengut mõjutavate faktorite kohta ning analüüsitakse faktorite kompleksseid seoseid ning seoste muutumist arengu käigus lastel ja täiskasvanutel. Projektis kasutatakse lisaks tavalistele laialt levinud uurimismeetoditele ka kasvatusteaduslikes uuringutes harva esinevat mikro- ja makrogeneetilise, variaablile ja kvalitatiivsele kirjeldusele ning grupi- ja isikule orienteeritud lähenemise kombinatsiooni. Uuringute tulemused panustavad kasvatusteaduste, arengu- ja kultuuripsühholoogia teooria arengusse. Samuti on tulemused rakendatavad haridussüsteemi täiustamiseks.
The proposed research aims at revealing interactions within the complex set of factors contributing to individual academic and personal development, based on the longitudinal study of the representative sample of Estonian schools and Brazilian-Estonian cross-cultural study of adults with different levels of education, including a sample of adults with no formal education. In the interdisciplinary study, descriptive and experimental data are collected to analyze key factors affecting the development. The relationships between factors and their change in time will be explored. In addition to common research methods, a combination of micro- and macrogenetic, variable-based and qualitative descriptions, and group- and person-oriented methods will be used (still rare in educational studies). The results of the studies contribute to the development of theories on education, development, and culture. The results can be applied for the improvement of the system of education.
Akadeemilise arengu uurimused näitasid laste arengut ja õppimist toetavaid ja pärssivaid õpetajate kasvatustegevusi, mille mõju sõltus ka klassikontekstist. Üpris üheselt (kuid siiski mitte alati) selgus, et kasvatustegevused, mis kas annavad õpilastele liiga äärmuslikku vabadust või, vastupidi, üldse mitte, on seotud nii õpilaste hilisemate madalamate teadmiste-oskuste kui suuremate käitumisprobleemidega. Õpetaja peaks oskama erinevaid tegevusi kombineerida ning õpilasi emotsionaalselt toetama. Arvestada tuleb ka sellega, kuidas õpilaste oskused ja tegevused mõjutavad õpetaja klassikäitumist. Mitmed tööd keskendusid õpilaste arengu ja õpetajate tegevuste seostele. Näitasime, et ei saa rääkida ainsast parimast õpetamisviisist, vaid et nende efektiivsus võib sõltuda klassi õpilaste oskuste tasemest ja õpikäitumisest. Eelmist uurimissuunda täiendasid uuringud, milles vaadeldi erineva haridustasemega täiskasvanute psüühiliste protsesside seisundit ja seost vananemisega Eestis ja võrdlevalt Brasiilias. Uuringutest selgus, et kõrgema haridustasemega kaasneb arenenum verbaalse mõtlemise tase, mis võimaldab lahendada keerukamaid visuaal-ruumilisi ülesandeid ja seostub ka aeglaseme kognitiivse düsfunktsiooni kujunemisega vanuritel. Kolmandas uurimissuunas tegelesime uurimismeetodite ja metodoloogia arendamisega. Viisime läbi rea uuringuid originaalsete liigutusmustrite tuvastamise ja registreerimise meetoditega. Projekti käigus läbiviidud metodoloogilised teoreetilised uuringud võimaldavad mõista psühholoogias kasutatavate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite piiranguid. Formuleeriti printsiibid, mille järgmisel peaks olema võimalik praegu psühholoogias kasutatavate uurimismeetodite piiranguid ületada. Projekti tulemusi saaksid arvestada oma töös õpetajad ja õpetajate koolitajad, samuti arstid jt kognitiivsete häirete diagnoosimise ja rehabilitatsiooniga tegelevad spetsialistid. Üldmetodoloogiliste uuringute tulemused on asjakohased kõigile teadlastele.