"Muu" projekt 256L
256L "Muuga sadama merekeskkonnamõju seire 2002, hüdrodünaamika (1.03.2002−31.03.2003)", Tarmo Kõuts, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Meresüsteemide Instituut.
256L
Muuga sadama merekeskkonnamõju seire 2002, hüdrodünaamika
Monitoring of marine environmental impact of Muuga Harbour, 2002, hydrodynamics
Muuga sadama merekeskkonnamõju seire 2002, hüdrodünaamika
1.03.2002
31.03.2003
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP500 Geofüüsika, füüsikaline okeanograafia, meteoroloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia35,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP510 Füüsiline geograafia, geomorfoloogia, mullateadus, kartograafia, klimatoloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia35,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia30,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Tehnikaülikoolpartner01.03.2002−31.03.2003
Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Meresüsteemide Instituutpartner01.03.2002−31.03.2003
AsutusRiikTüüp
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut
PerioodSumma
01.03.2002−31.03.20031,00 EEK (0,06 EUR)
0,06 EUR
muu - > siseriiklik leping

Analüüsiti Muuga lahel ja Soome lahe keskosas valitsevat tuulerezhiimi. Näidati, et tugevaimad tuuled puhuvad suundadest, kust tuuled puhuvad suhteliselt harva. Demonstreeriti, et Eesti rannikul moodetud tuuleandmed peegeldavad halvasti avamere tuuletingimusi. Lainetuse parameetreid uuriti otseste mootmiste abil Muuga lahe keskosas. Selgus, et suhteliselt tihti koosneb tuulelainete väli kahest oluliselt erinevate perioodidega lainesüsteemist. Koostati Muuga lahe lainekorguse ja lainete perioodide kaardid kolme olulisema tuule suuna jaoks ning kolme erineva konstantse tuule kiiruse korral. Olireostuse leviku mudelit verifitseeriti ajalooliste hoovusemootmistega ajavahemikust 1975-89. Kuigi tegemist on üksikmootmistega erinevatel sügavustel, on andmed representatiivsed, kuna kajastavad väga erinevaid tuuletingimusi. Olireostuse mudel on valmis kasutamiseks operatiivtöö vajadusteks. Vee optiliste omaduste ja veealuse valgusvälja otsesed mootmised nii fikseeritud jaamades kui ka läbivoolusüsteemiga liikuvalt laevalt voimaldasid otseselt hinnata veekvaliteeti Muuga lahes, mis osutus suhteliselt heaks ja isegi paremaks kui naaberlahtedes. Sateliit-kaugseire meetodite abil tehti kindlaks, et veekvaliteedi üks määrav komponent - holjum - levib Muuga lahest välja piki lahe pohjarannikut ida suunas. Seetottu on toenäoline, et Muuga sadama keskkonnamoju sfääri jäävad eelkoige idapoolsed lahed, eriti Ihasalu laht.
Directional wind regime of the Gulf of Finland and Muuga Bay was analysed in detail. It was shown that the strongest winds in the area of question blow from the directions that have generally low frequency of winds. Wind data recorded at the coastal measurement sites of Estonia do not adequately represent wind conditions at open sea. A number of in situ wave measurements was performed in the central part of the Muuga Bay. The results show that the field of wind waves frequently consists of two waves systems with essentially different periods. The distributions of wave heights and periods were calculated for three most important wind directions and wind speeds 8, 15 and 23 m/s. An existing oil spill model was rearranged for pre-operational use. Tha model was verified against historical current data from 1975-89. Although the currents have been measured during relatively short time intervals and at differents depths, the data well represent different circulation patterns and atmospheric forcing conditions. Direct measurements of optical properties of sea water and underwater light field (both at separated points and from a moving vessel) were used to estimate water quality in the Muuga Bay. The water quality was estimated as relatively good and it was even better than in the neighbouring bays. With the use of satellite data it was established that one of the governing components of the water quality - suspended matter - is transported out of the Muuga Bay along its northern boundary in the eastern direction. Thus, the environmental impact of the Muuga Harbour is the largest for the bays located to the east from Muuga, in particular, for the Ihasalu Bay.
KirjeldusProtsent
Alusuuring10,0
Rakendusuuring60,0
Katse- ja arendustöö30,0