"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8495
ETF8495 "Eelidandamisele alternatiivsete lahenduste leidmine läbi pikemaajalise termošoki ja humiinpreparaadi kasutamise, selgitades nende mõju kartuli saagistruktuuri elementide kujunemisele (1.01.2010−31.12.2014)", Viacheslav Eremeev, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
ETF8495
Eelidandamisele alternatiivsete lahenduste leidmine läbi pikemaajalise termošoki ja humiinpreparaadi kasutamise, selgitades nende mõju kartuli saagistruktuuri elementide kujunemisele
Finding alternative solutions to pre-sprouting, through longer thermal shock treatment and use of humic extract, explaining their effect on the formation of yield structure elements of potato
1.01.2010
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB390 Taimekasvatus, aiandus, taimekaitsevahendid, taimehaigused 4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)100,0
PerioodSumma
01.01.2010−31.12.2010192 000,00 EEK (12 271,04 EUR)
01.01.2011−31.12.201112 271,20 EUR
01.01.2012−31.12.201212 271,20 EUR
01.01.2013−31.12.201312 271,20 EUR
01.01.2014−31.12.20140,00 EUR
49 084,64 EUR

Uurimistöö käigus otsime alternatiivsemaid võtteid eelidandamisele, mille abil saavutada samalaadseid tulemusi kvaliteetse saagi formeerumisel väiksemate töökulutustega. Taotletava projekti esimese faktorina kasutame kartuli seemnemugulate pikemaajalist töötlemist (30oC) juures. Termilise töötlemisega saab kartulimugulatele lisada füsioloogilist vanust ja muuta lühemaks see kronoloogiline aeg, mis on vajalik mugulasaagi koristusküpseks kujunemisel. Sellise meetodi kasutamine soodustab ensüümide aktiivsust mugulates, stimuleerib idude kiiremat arenemist silmades, lühendab tärkamisperioodi pikkust, kiirendab taime arengut ja saagi moodustumist. Viimasel ajal pööratakse suurt tähelepanu taimede toitumist stimuleerivatele loodusliku päritoluga preparaatidele. Meie projekti teise faktorina võtame uurimise alla humiinpreparaadi, mille vastu maailmas on suur huvi. Millised tulemusi võib saavutada töödeldes seemnemugulaid enne mahapanekut pikemat aega termošokiga ning pritsides mulla pinnale vahetult enne mugulate mahapanekut humiinpreparaati, seda pole uuritud. Käesoleva projekti eesmärgiks on: 1) selgitada välja, millised mahapanekueelsed töötlemisviisid (kontroll, termošokk 3, 6, 9 päeva ja eelidandamine) sobiksid kõige paremini meie ilmastikuoludes, tagamaks võimalikult varakult suurema ja kvaliteetsema saagi moodustumist vegetatsiooniperioodil väikseima energiakuluga. 2) uurida eeltöötlemise ja humiinpreparaadi mõju kartulitaime arengule, saagikusele ja saagistruktuurile (mugulate mass ja arv taime kohta ning fraktsiooniline jaotuvus). 3) lahendamist vajab küsimus, kas erinevate termošoki töötlemisviisidega on võimalik asendada pikaajalist ja energiamahukat eelidandamist. 4) biomeetrilised vaatlused taime kasvu ja arengu ajal: assimilatsioonipinna, taime pikkuse, lehtede ja varte massi määramine ning nende omavaheliste seoste leidmine, mis sõltuvad seemnemugulate mahapanekueelsest töötlemisest ja humiinpreparaadi kasutamisest. 5) selgitada kartulitaime kasvatamise kaudu taime erinevate osade (lehed, varred, mugulad) vahelisi seoseid, sõltuvalt seemnemugulate mahapanekueelsest töötlemisest ja humiinpreparaadi kasutamisest. 6) selgitada välja mahapanekueelsete töötlemisviiside ja humiinpreparaadi mõju taime haiguskindlusele ja mugulate nakatuvusele haigustekitajatest ning mõju mugulate säilivusele. 7) uurida, millise seemnemugulate ettevalmistusviisi korral on humiinpreparaadi kasutamine kõige efektiivsem.
We are searching for alternative measures to presprouting in order to get the similar results of formation of high quality yield with lower costs for labour. As a first factor of the project currently applied for we will use the longer treatment of seed tubers at the temperature level (30oC). With thermal treatment the physiological age of potato tubers can be increased and the time needed for seed tubers to mature to harvestable stage can be shortened. Use of such method favours the activity of enzymes in tubers, stimulates the faster development of sprouts in the buds, shortens the emergence period, increases the rate of plant development and yield formation. In recent years lot of interest has been on the natural preparates that stimulate nutrient assimilation of plants. As a second factor of our project we will investigate the use of humic extract to which lot of attention has been given in the world in recent years. The results of long-term treatment of tubers by thermal shock and spraying the humic extract to the bottom of furrow just before planting of seed tubers has not yet been investigated. The aims of present project: 1) determine which pre-planting treatments (control, thermal shock 3, 6, 9 days and pre-sprouting) will be the most suitable in our climatic conditions for providing the highest yield with best quality parameters as early as possible, considering also the amount of energy consumed. 2) investigate the effect of pre-treatment and the use of humic extract on the development of potato plant, its yield and yield structure. 3) it is needed to solve the issue were different treatments of thermal shock can replace the long-term and energy-consuming pre-sprouting. 4) biometrical observations during the growth and development of potato plants: determination of assimilative area, plant height, weight of the leaves and stems and finding relationships between these parameters which are influenced by pre-planting thermal treatments of seed tubers and the use of humic extract. 5) determine the relationships between parameters of different parts of the plants, depending on the pre-planting thermal treatments of seed tubers and the use of humic extract. 6) determine the effect of pre-planting treatments and the use of humic extract on the disease resistance of plants and infective effect of pathogens and on the storing properties of tubers. 7) investigate which pre-planting treatment has the best effect on the use of humic extract.
Projekti eesmärgiks oli selgitada, millised mahapanekueelsed töötlemisviisid termošokk (TS), eelidandamine (PS), humiinpreparaadi (HP) kasutamine sobiksid kõige paremini meie ilmastikuoludes, tagamaks võimalikult varakult suurema ja kvaliteetsema saagi moodustumist vegetatsiooniperioodil väikseima energiakuluga. Hilise sordi kasvatamisel on otstarbekam kasutada mugulate PS, mis andis erineva ilmastikuga aastatel suuremaid ja stabiilsemaid saake kui TS saanud variandid. TS efektiivsus sõltus väga palju kasvuaastast, kuid on alternatiiviks PS hilinemisel. TS tõstis usutavalt mugulate arvukust taime kohta võrrelduna teiste katsevariantidega, kuid seejuures jäi mugula keskmine mass siiski usutavalt väiksemaks, kui teisel kahel uuritaval variandil. Seetõttu on TS kasutamine eriti sobilik just kartuli seemnekasvatuses, tagades taime kohta rohkem mugulaid. Kartuli saagivõimet mahapanekueelne termiline töötlemine (TT) positiivselt ei mõjutanud ning märgatavat saagilisa ei ilmnenud. Mahapanekueelne TT ei mõjutanud sordi Ants tärklisesaaki, samas PS mõjul suurenes tärklisesisaldus mugulates. Mugulate TT ei mõjutanud usutavalt kummagi kartulisordi mugulate nitraatidesisaldust. Mugulate füsioloogilise vanuse tõstmine kõrgemate temperatuuridega võib vähendada kuivmädanikku nakatumist. Uuringu tulemused näitavad, et HP kasutamine suurendas usutavalt mugulasaaki, kuid ei avaldanud usutavat mõju mugulate arvule taime kohta. Küll aga mõjutas HP50 normi kasutamine positiivselt mugula keskmist massi, suurendades seda usutavalt võrrelduna teiste variantidega. HP vähendas väikeste mugulate arvu, mille tõttu ebastandardsete mugulate osakaal vähenes. HP lisamine ei suurendanud kartuli tärklisesaaki. HP kasutamine ei mõjutanud sordil Ants mugulate nitraatide sisaldust, sordi Laura mugulates nitraatide sisaldus vähenes. HP kasutamine mõjutab mõnede mugulahaiguste esinemist; tõusis usutavalt mugulate nakatumine harilikku kärna, vähenes kuivmädanikku nakatumine. Uurimustöö andmete põhjal saab kartulikasvatuse ettevõtetele anda soovitusi seemnemugulate mahapanekueelseks TT ja HP kasutamiseks.