See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF5422
ETF5422 (ETF5422) "Lüpsilehmade varulipiidide mobilisatioon negatiivse energiabilansi perioodil ja seda mõjutavad tegurid (1.01.2003−31.12.2006)", Katri Ling, Eesti Maaülikool, Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.
ETF5422
Lüpsilehmade varulipiidide mobilisatioon negatiivse energiabilansi perioodil ja seda mõjutavad tegurid
Lipid reservs mobilisation in dairy cows during the period of negative energy balance and factors affecting it
1.01.2003
31.12.2006
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB435 Põllumajanduse ajalugu4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)100,0
PerioodSumma
01.01.2006−31.12.2006153 600,00 EEK (9 816,83 EUR)
01.01.2004−31.12.2004160 000,00 EEK (10 225,86 EUR)
01.01.2005−31.12.2005150 588,24 EEK (9 624,34 EUR)
01.01.2003−31.12.2003160 000,00 EEK (10 225,86 EUR)
39 892,89 EUR

Töö eesmärgiks on täpsustada teadmisi lüpsilehmade varulipiidide mobilisatsioonist ning seda mõjutavatest teguritest. Selgitada tõu, piimajõudluse, vanuse ja varulipiidide hulga mõju lüpsilehmade negatiivse energiabilansi perioodi iseloomule (languse sügavusele ja kestvusele) ning sellest tulenevalt varulipiidide mobilisatsiooni iseloomustavate näitajate dünaamikale. Leida Eestis kasvatatavate lehmatõugude toitumuse hindepunkti energeetiline ja kehakaalu väärtus. Selgitada söötmise ja söömuse, sealhulgas erinevate glükogeensete prekursorite mõju varulipiidide mobilisatsioonile. Leida kehavarude mobilisatsiooni seoseid sigimisnäitajatega ning maksa rasvumise riskifaktorid ja mõju järgnevale laktatsioonile ja reproduktsioonile. Kontrollida hüpoteesi insuliiniresistentsuse reguleerivast rollist lüpsilehmade varulipiidide mobiliseerimisel. Uurimuse tulemused võimaldavad paremini mõista veiste toitumisfüsioloogia ja ainevahetuse seoseid ning Eestis kasvatatavate tõugude adaptatsiooni negatiivse energiabilansiga. Oodatavad tulemused lisavad teavet insuliiniresistentsuse reguleerivast rollist ja glükogeensete prekursorite mõjust varulipiidide mobilisatsioonile. Parandavad teadmisi lüpsilehmade maksa rasvumise rsikifaktoritest ning ainevahetuse ja sigimise seostest. Saadud tulemused avardavad teadmisi veiste organismi talitlemisest ning õpetavad seda toetama organismiväliste teguritega,mis majanduslikus plaanis loob paremad eeldused eri tõugude geneetilise potentsiaali efektiivsemaks ärakasutamiseks, mis on ökonoomsema tootmise tagatiseks.
To clarify the influence of breed, genetic merit, parity and the amount of lipid reserves on the character of negative energy balance of dairy cows (nadir and duration) and hence on the dynamics of the indices characterizing lipid mobilisation. To find the energetic and weight-change value of one BCS point in Estonian cow breeds. To clarify the influence of feeding and intake, especially using different glucogenic precursors on lipid mobilisation. To identify risk factors of fatty liver and its influence on the following lactation and reproduction. To find out relations of lipid mobilisations to fertility parameters. To verify the role of insulin resistance in regulating lipid mobilisation in dairy cows. The results help to improve our understanding about the relations between nutritional physiology and metabolism of cattle and ascertain adaptations of different Estonian cow breeds to negative energy balance. They add knowledge on regulatory role of insulin resistance and glycogenic precursors on lipid mobilisation. The project improves knowledge on fatty liver risk factors and the relations between nutritional physiology and reproduction in cattle. It expands knowledge on bovine organism functioning and finds ways to support it by external factors; gives better presumptions for more effective use of genetic potential of different breeds which is basis for more economical production.