See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8240
ETF8240 "Keeltevaheline mõju ja teise keele omandamine (korpuspõhine uurimus) (1.01.2010−31.12.2013)", Annekatrin Kaivapalu, Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.
ETF8240
Keeltevaheline mõju ja teise keele omandamine (korpuspõhine uurimus)
Cross-linguistic influence and second language acquisition: corpus-based research
1.01.2010
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH120 Süstemaatiline filosoofia, eetika, esteetika, metafüüsika, epistemoloogia, ideolooogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
PerioodSumma
01.01.2010−31.12.2010216 000,00 EEK (13 804,92 EUR)
01.01.2011−31.12.201113 804,80 EUR
01.01.2012−31.12.201213 804,80 EUR
01.01.2013−31.12.201313 804,80 EUR
55 219,32 EUR

Keeltevahelise mõju uurimine on üks olulisi keele omandamise kognitiivseid aspekte, eriti tänapäeva keeleõppe vajadusi silmas pidades. Keeleõppe tõhustamiseks ja efektiivsemate õppematerjalide koostamiseks on vaja arvesse võtta õppijate esimese keele ja teiste varem omandatud keelte mõju uue võõrkeele omandamisele. Selleks tuleb eelnevalt lahendada rahvusvaheliselt oluline teoreetiline probleem keeltevahelise mõju toimimismehhanismidest, mis erinevad lähisugulaskeelte ja mittesugulaskeelte korral. Lisaks keeltevahelise mõju uurimise traditsioonilisele kahe keele (lähtekeel-sihtkeel) mallile vajatakse laiemapõhjalist uurimismalli, mis võtaks arvesse keeleõppeprotsessi kogu selle mitmekesisuses. Korpuspõhine lähenemisviis loob selleks eeldused tänu ulatuslikule ainestikule, mis võimaldab tulemusi senisest paremini üldistada. Käesoleval projektil on järgmised põhieesmärgid: 1) uurida Tallinna Ülikooli Eesti vahekeele korpuse ja Oulu Ülikooli Soome õppijakeele korpuse põhjal keeltevahelist morfoloogilist, morfosüntaktilist ja leksikaalset mõju ning selgitada välja lähisugulaskeelte ja mittesugulaskeelte mõju erinevused; 2) selgitada välja eri lähtekeelsete õppijate esimese ja teise keele vaheline rollijaotus kolmanda keele omandamisel olukorras, kus üks õppija lähtekeeltest on sihtkeele lähisugulaskeel ning teine mittesugulaskeel; 3) uurida lähtekeele mõju seost keeleoskuse tasemega; 4) selgitada välja lähtekeele mõjuga samaaegselt toimivad ning sellega võistlevad tegurid, mis mõjutavad keele omandamist ja produtseerimist; 5) teha kindlaks eri lähtekeeltega õppijate produtseermisstrateegiad; 6) luua teise keele omandamisel toimiv keeltevahelise mõju mudel. Selleks analüüsitakse Scott Jarvisi metoodikat järgides standardtarkvara (WordSmithTools) abil võrdlevalt erinevate lähtekeeltega eesti ja soome keele õppijate keelekasutust ning võrreldakse seda vastavate sihtkeelte korpuste keelekasutusega. Keeltevahelise sarnasuse psühholingvistiline reaalsust uuritakse testide, küsitluste ja intervjuude abil. Produtseerimisprotsessi uurimiseks kogutakse osa õppijakeele korpuste materjalist kirjutamisprotsessi fikseeriva standardprogrammi Scriptlog abil, mida kombineeritakse retrospektiivsete intervjuude ja õppijate valjusti mõtlemise meetodiga. Uurimuse tulemusi on edaspidi võimalik kasutada korrelatsioonigrammatikate koostamisel ning õppematerjalide täiustamisel, sealhulgas korpuspõhiste keeleõppekeskkondade loomisel.
This project addresses the fundamental question of how cross-linguistic influence, especially the first language (L1) influence determines second and foreign language (L2) acquisition and learning (SLA). The theoretical significance of this issue lies in the cognitive aspects of SLA, especially the nature and extent of L1 influence which is at least partly different between related and unrelated L1 and L2. In addition to the traditional model of cross-linguistic influence (L1-L2) we need a more broad-based model which takes into account not only the L1 of the learners but also other former acquired languages. The practical significance consists of the needs of language learning and teaching practices in the multilingual situation. Most studies on L1 influence have been based on limited and manually analyzed data. This project seeks to examine these questions on the bases of learner Estonian and learner Finnish corpora. The project has the following goals: 1) to examine morphological, morphosyntactical and lexical cross-linguistic influence and to find out differences between closely related and unrelated L1 influence on SLA. 2) to specify the role of the first and the second language influence in the acquisition of a third language, while one of the source languages is related to the target language and the other one is not. 3) to investigate relationships between the first language influence and second or foreign language proficiency; 4) to find out factors interacting and competing with L1 influence in the acquisition and processing of L2; 5) to investigate the processing strategies of the learners with closely related and unrelated L1; 6) to elaborate of a new model for cross-linguistic influence on second language acquisition. The project focuses on the written performances of learners. The corpora data will be analyzed by using the WordSmithTools programme. The performances of learners will be compared with the performances of native speakers in literary language corpora. The psycholinguistic reality of cross-linguistic similarity will be ascertained by tests, questionnaires and interviews. In order to examine the producing process of the learners, some of the data will be gathered by using the ScriptLog programme combined with retrospective interviews and the thinking-aloud-method. The results of the study have clear implications for compiling and improving teaching materials which take into account the learners’ L1.