"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8087
ETF8087 "Rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste doktriin ning praktika Vene Föderatsioonis (1.01.2009−31.12.2012)", Lauri Mälksoo, Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
ETF8087
Rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste doktriin ning praktika Vene Föderatsioonis
The Doctrine and Practice of International Law and Human Rights in the Russian Federation
1.01.2009
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.7. ÕigusteadusS150 Rahvusvaheline era- ja avalik õigus5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Õigusteaduskondkoordinaator01.01.2009−31.12.2012
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009241 920,00 EEK (15 461,51 EUR)
01.01.2010−31.12.2010220 200,00 EEK (14 073,35 EUR)
01.01.2011−31.12.201114 073,60 EUR
01.01.2012−31.12.20120,00 EUR
43 608,46 EUR

Uurimisprojekt lähtub Harvardi juuraprofessori David Kennedy sõnastatud tõdemusest "rahvusvaheline õigus on erinev erinevates kohtades". Kui viimastel aastatel on Euroopas põhitähelepanu pööratud küsimusele, kuidas tõlgendatakse, rakendatakse ja ka rikutakse rahvusvahelist õigust USA-s, siis siinne projekt taotleb eraldi uurida rahvusvahelisest õigusest ning inimõigustest arusaamist ja nende rakendamist Vene Föderatsioonis. Postkommunistlikul Venemaal ilmub palju vastavateemalist kirjandust ja uurimusi, kuid lääne uurijate jaoks pole need keelebarjääri tõttu enamasti kättesaadavad. Meil eestlastena on selle teema uurimiseks ja vahendamiseks loomulik geograafilis-kultuuriline eelisseisund. Oluline on just kindlaks teha, kas ja mil määral Venemaal saadakse lääne peavooluga samamoodi aru rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest kui ühest tänapäeva rahvusvahelise õiguse olulisemast osast. Kas räägitakse alati samadest asjadest? Või juhtub mõnikord ka nii, et samade kontseptsioonide taga peituvad erinevad arusaamad ja eelistused? Ühelt poolt on Vene Föderatsiooni presidendid korduvalt rõhutanud, et Moskva seisab rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhimõtete kehtivuse eest, teisalt aga näib praktikas taas au sisse tõusnud olevat tendents, mille kohaselt rahvusvahelist õigust tõlgendatakse eelkõige riigi (imperiaalsetest) huvidest lähtuvalt - "sest kõik teised teevad ka nii". Inimõiguste vallas on tugevnenud suundumus, mille kohaselt räägitakse "Vene (Euraasia) tsivilisatsioonist", vastandades seda lääne tsivilisatsioonile ja kaheldakse, kas Euroopa Inimõiguste Kohus suudab Venemaasse eelarvamustevabalt ja topeltstandarditeta suhtuda. Projekt on loogiliseks jätkuks senisele ETFi grandile, mille raames grandihoidja on uurinud rahvusvahelise õiguse teaduse ajalugu Venemaal. Projekti käigus analüüsitakse ja võetakse arvesse nii teaduslikke (doktriin) kui riiklikke (poliitilisi) seisukohti rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste olemusest ning kohaväärtusest. Projekti raames kirjutab grandihoidja inglisekeelse monograafia projekti üldteemal, publitseerides selle mõnes juhtivas lääne kirjastuses. Valmivad ka kaks doktoritööd, millest ühe teemaks on infosõja reguleerimine rahvusvahelises õiguses, eriti Venemaa ja lääne suhete valguses (A. Sinisalu). Teise doktoritöö teemaks on inimõiguste idee kujunemine ja rakendamine postkommunistlikul Venemaal (K. Zhurakovskaja).
The research project shares an insight of the Harvard law professor David Kennedy: international law is different in different places. While in Europe the main attention has been turned to the question how does the US interpret, apply and also violate international law and human rights law (as part of the former), this project aims at asking the same type of questions vis-a-vis the Russian Federation and Russia's international and human rights scholarship. (Thus, both the scholarly doctrine and the state practice will be taken into account.) Quite an impressive quantity of the relevant literature is published on international law and human rights in post-Communist Russia. However, this literature is mostly not accessible to the researchers in the West due to the language barrier. As Estonians, we have a natural geographical-cultural advantage - and necessity - for studying these topics. It must be established whether and to what extent both the Russian scholars and the Russian state understand international law and human rights law in the same way as the Western mainstream does. Are there behind the same concepts substantially different insights and preferences? On the one hand the Presidents of the Russian Federation have repeatedly emphasized that Moscow stands for the respect of international law and the UN; on the other hand, there is an increasing tendency, at least vis-a-vis some countries formerly dominated by Russia, to interpret international law on the basis of interests of Realpolitik. In human rights, a tendency has developed to speak of a distinct "Russian (Eurasian) civilization", opposing it to the West and doubting whether for example the European Court of Human Rights is capable of relating to Russia in an unbiased manner and without Russophobia. The project is the logical continuation of the current grant in the framework of which the grant holder researched and published on the history of international legal theory in Russia. In the framework of the project the grand holder will write and publish a monograph on the topic of the grant (in English). In addition, two doctoral theses will be be finalized and published, one on the regulation of 'information warfare' in international law, particularly in the context of European-Russian affairs (A. Sinisalu) and the other on the development and application of the concept of human rights in post-Communist Russia (K. Zhurakovskaja).