"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8486
ETF8486 "Kasvuhoonegaaside ning teiste loodusliku tekkega gaaside emissioon aluselise veega kagu-eesti järvedest. (1.01.2010−31.12.2014)", Eva-Ingrid Rõõm, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
ETF8486
Kasvuhoonegaaside ning teiste loodusliku tekkega gaaside emissioon aluselise veega kagu-eesti järvedest.
Emission of Greenhouse Gases and Other Naturally Produced Trace Gases from Alkaline South-East Estonian Lakes.
1.01.2010
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB260 Hüdrobioloogia, mere-bioloogia, veeökoloogia, limnoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2010−31.12.2010216 000,00 EEK (13 804,92 EUR)
01.01.2011−31.12.20110,00 EUR
01.01.2012−31.12.20120,00 EUR
01.01.2013−31.12.201313 804,80 EUR
01.01.2014−31.12.201413 804,80 EUR
41 414,52 EUR

Projekti peamiseks eesmärgiks on hinnata kasvuhoonegaaside ja teiste väikeses mahus looduslikult tekkivate gaaside summaarset lenduvust või neelduvust järve ja atmosfääri piirpinnalt. Sihtmärgiks on valitud 9 kagu-eesti järve varieeruva suuruse, sügavuse troofsuse ja hüdrokeemilise koostisega. Seire kestus ühel järvel on vähemalt 1 aasta. uuritavateks gaasideks on (CO2, CO, CH4, CCl4, CHO, CH3OH, C2H5OH ning teised kergelt lenduvad orgaanilised ühendid, lämmastiku ning väävli oksiidid, NH3 ja H2S). Mõõtmiste jaoks on plaanis kasutada ujuvkambreid ning mullikogujaid kombineerituna gaasianalüsaatoriga. Meetodi eeliseks on võimalus mõõta emissiooni, mis toimub litoraalis setetest läbi poorse struktuuriga kaldataimestiku. Madalate järvede korral on varasemates töödes leitud kaldataimestiku hulga ja setete orgaanilise koostise ning anaeroobsetes tingimustes tekkivate gaaside emissiooni vahel tugev positiivne seos. Üldisem projekti eesmärk on hinnata kagu-eesti järvede kasvuhoonegaaside messiooni osakaalu summaarsest regiooni kasvuhoonegaaside emissioonist. Antud töös ei viida läbi inim- ega loomkatseid.
The main goal of the project is to estimate the net GHG emission and other environmentally emitted trace gases emission of 9 alkaline water calcareous southeast Estonian lakes with different size, depth, eutrophicaton level and water chemistry conditions during at least one year. In planned study we will measure the direct exchange of TG and GHG (CO2, CO, CH4, CCl4, CHO, CH3OH, C2H5OH and other small carbon containing organic molecules, NxOy, NH3, SxOy and H2S) between lake surface and atmosphere in different locations on the lake at least biweekly. Planned efflux and/or absorption study combines the floating chamber method and bubble collecting funnels with environmental gas analyser. Method considers the littoral emission of gases from lake sediments through aerenchymatous aquatic plants what in shallow lakes may be the main source of carbon containing gas emission. More general goal is to estimate the proportion of alkaline lake GHG emission from total GHG emission in southeast Estonia. No studies involving humans or animals will be conducted within the scope of the given project.
Projekti peamiseks eesmärgiks oli hinnata kasvuhoonegaaside (KHG-de) ja teiste väikeses mahus looduslikult tekkivate gaaside summaarset lenduvust või neelduvust järve ja atmosfääri piirpinnalt. Seire kestus ühel järvel oli vähemalt 1 aasta. Mõõtmismetoodikana kasutati ujuvkambri meetodit koos in situ toimiva gaasianalüsaatoriga. Töö tulemusena mõõdeti andmed kaheksa tugevalt või mõõdukalt karbonaatse veega Kagu-Eesti järve (Võrtsjärve, Verevi, Vellavere Kogre- ja Külajärve, Vissi ja Viisjaagu ning Karijärve ja Saadjärve) KHG-de ja teiste looduslikult tekkivate gaaside emissiooniprofiilid kogu aasta ulatuses. Täiendavalt mõõdeti veel kuue Eesti järve – Peipsi, Ülemiste, Erastvere, Valguta Mustjärv, Äntu Sinijärv ja Mullutu Suurlaht – suvised KHG-de emissiooniprofiilid ühes avaveelises punktis. 2010. aasta töö tulemusena hinnati kasvuhoonegaaside summaarseks süsiniku emissiooniks aastas Vellavere Kogrejärvel hektari kohta 2,6 tonni ja järve kohta 10,7 tonni, Vellavere Külajärvel hektari kohta 1,4 tonni ja järve kohta 5,5 tonni ning Verevi järvel hektari kohta 1,0 tonni ja järve kohta 11,2 tonni. Grandi tulemusena on ära mõõdetud kahe aasta jäävaba perioodi (vastavalt 818 t ja 16746 t järve kohta) ning üks jääaluse perioodi (128 t järve kohta) summaarne KHG-de emissioon Võrtsjärvelt. Väikejärvedel on esialgsetel andmetel kasvuhoonegaaside koguemisioon hinnanguliselt 100-240 g (C) m2 kohta aastas (17600 – 42200 t (C) aastas). Eesti järvede summaarne KHG-de emissioon võib hinnanguliselt jääda vahemikku 63000 – 143000 t (C) aastas ja sõltub väga tugevalt nii ilmastikulistest parameetritest kui veetasemest ja selle kõikumisest. Ka ülejäänud uuritud looduslike gaaside emissioonides täheldati mitmeid üldiseid seaduspärasusi. Peamiselt vabanevad need järvedest varakevadel, jää sulamise tingimustes ja enamasti kaldataimestiku vööndist. Kihistunud järvede korral, millede vees või setetes üldlämmastiku ja/või –väävli sisaldus oli suur, toimus vastavate gaaside (N2O ja/või H2S) vabanemine ka kevadise ning sügisese läbisegunemise käigus järve avaveelisest osast.