"Sihtfinantseerimine" projekt SF0182128s02
SF0182128s02 (SF0182128s02) "Naha- ja suguhaiguste patogeneesi molekulaarsed mehhanismid ja epidemioloogilised aspektid Eestis (1.01.2002−31.12.2006)", Helgi Silm, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
SF0182128s02
Naha- ja suguhaiguste patogeneesi molekulaarsed mehhanismid ja epidemioloogilised aspektid Eestis
Cutaneous and sexually transmitted diseases: pathogenetic mechanisms and epidemiology in Estonia
1.01.2002
31.12.2006
Teadus- ja arendusprojekt
Sihtfinantseerimine
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB630 Dermatoloogia, veneroloogia3.2. Kliiniline meditsiin (anestesioloogia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaigused, kirurgia, stomatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, radioloogia, terapeutika, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Arstiteaduskondkoordinaator01.01.2002−31.12.2006
PerioodSumma
01.01.2002−31.12.2002360 000,00 EEK (23 008,19 EUR)
01.01.2003−31.12.2003397 000,00 EEK (25 372,92 EUR)
01.01.2004−31.12.2004446 000,00 EEK (28 504,60 EUR)
01.01.2005−31.12.2005446 000,00 EEK (28 504,60 EUR)
01.01.2006−31.12.2006446 000,00 EEK (28 504,60 EUR)
133 894,91 EUR

Atoopiline dermatiit ja genitaalne mükoplasmainfektsioon on aktuaalsed teemad kaasaja meditsiinis. Esimene oma üha sageneva haigestumusega arenenud maades ja ikka ebaselge patogeneesi tõttu ning teine on peale molekulaardiagnostiliste meetodite kasutuselevõttu tõusnud esile arvestatava sugulisel teel leviva infektsioonina. Antud töö eesmärgid on: 1. NOS-i isovormide aktiivsuse otsene määramine atoopilise dermatiidi ja psoriaasi nahas ning eraldi naha lümfotsüütides. See võimaldaks kvantitatiivselt kirjeldada NO osa nende kahe immunoloogilistelt mehhanismideit erineva haiguse patogeneesis erinevates haiguse staadiumites. 2. Kontrollida hüpoteesi, et immuunsüsteemi langenud reaktiivsus S. aureus'e eksotoksiinidele on eriti iseloomulik atoopilise dermatiidiga patsientidele, mis tingib nende võimetuse kontrollida stafülokoki kolonisatsiooni nahal. 3. Välja selgitada nahasisese BCG vaktsineerimise võimalik kaitseefekt atoopiliste haiguste, eeskätt aga atoopilise dermatiidi väljakujunemisele. 4. Määrata Eestis esmakordselt ka Mycoplasma genitaliumi esinemise naise genitaaltraktis, millele viitavad läbi viidud eksperimentaalsed ja in vitro uuringud. Eestis infertiilsetel naistel läbiviidud uuringud toovad ligi 80% jaoks võimaliku põhjusena välja põetud genitaaltrakti põletiku. Seetõttu on põletike etioloogilise struktuuri teadmine aluseks põhjendatud raviskeemide väljatöötamiseks.
.