See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8358
ETF8358 "Dendriitrakkude ja T-helper-rakkude alatüüpide roll Candida albicansi vastases kaitses nahal ja limaskestadel (1.01.2010−31.12.2012)", Kai Kisand, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
ETF8358
Dendriitrakkude ja T-helper-rakkude alatüüpide roll Candida albicansi vastases kaitses nahal ja limaskestadel
Subtypes of dendritic cells and T-helper cells in protection against Candida albicans on epithelial surfaces
1.01.2010
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.1. BiomeditsiinB500 Immunoloogia, seroloogia, transplantoloogia3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Arstiteaduskondkoordinaator01.01.2010−31.12.2012
PerioodSumma
01.01.2010−31.12.2010240 000,00 EEK (15 338,80 EUR)
01.01.2011−31.12.201115 338,40 EUR
01.01.2012−31.12.201215 338,40 EUR
46 015,60 EUR

Naiivsete T-rakkude aktivatsioon toimub ainult professionaalsete antigeeni esitavate rakkude vahendusel, mis ekspresseerivad T-raku retseptori ligande, kostimulatoorseid molekule ja tsütokiine, mis suunavad T-rakulist vastust. Uuringud on näidanud, et mikroobsete stiimulite iseloom määrab ära tsütokiinide tüübi, mida dendriitrakud toodavad. Teisest küljest on teada, et koed ise instrueerivad ja mõjutavad neis paiknevaid dendriitrakke. Dendriitrakkude peamine ülesanne limaskestadel ja nahas on hoida ära liiga tugevaid reaktsioone ohututele keskkonna mõjudele ja mikrofloorale, tagades samas kaitse patogeenide suhtes. Candida albicans on nii edukas kommensaal kui ka patogeen. On teada, et kroonilime mukokutanoosne kandidoos (KMK) ohustab immuunodefitsiitseid isikuid. KMK: naha, limaskestade ja küünte persisteeruv infektsioon, areneb nii primaarse kui sekundaarse immuunpuudulikkusega isikuil. Kaitse kandidoosi eest tagavad T-rakud. Viimasel ajal on palju tähelepanu pälvinud uus T-helperite alatüüp, Th17, mis on oma nime saanud interleukiin (IL)-17 produktsiooni järgi, millel arvatakse olevat tähtis roll limaskestade kaitses seenpatogeenide eest. Krooniline mukokutanoosne kandidoos on tavaliselt APECEDi (monogeenne haigus, mis kujuneb AIRE geeni mutatsiooni tagajärjel) esimene tunnus. AIRE valku toodetakse enim tüümuse säsi epiteelirakkudes, kus ta kontrollib perifeersete organspetsiifiliste antigeenide ekspressiooni ja põhjustab arenevates T-rakkudes tolerantsust oma anigeenide suhtes. Siiani on kandidoosi tekkemehhanism nendel patsientidel jäänud täiesti seletamatuks. Meie esialgsed tulemused lubavad oletada, et APECEDi korral ei toodeta piisavalt IL-22, kuid IL-17A toodang on tervete isikutega võrreldav. Seega oletame, et IL-22-l on palju olulisem roll limaskestade ja naha kaitses kui IL-17A-l nagu seni on arvatud. Meie töö peamisteks eesmärkideks on selgitada välja APECEDi korral esineva kroonilise mukokutanoosse kandidoosi tekkemehhanism, kirjeldada IL-22 produtseerivate T-rakkude fenotüüpi ja leida selle rakutüübi diferentseerumiseks vajalikud tingimused tervetel isikutel (tsütokiinid, dendriitraku alatüübid ja stiimulid).
Naive T cell activation requires interaction with professional antigen-presenting cells (APCs) that express TCR ligands as well as costimulatory molecules and cytokines that contribute to shape the quality of the T cell response generated. Several studies have demonstrated that the nature of the microbial and innate stimuli that are associated with a pathogen, determines the type of cytokines produced. From the other side, it is recognized that the tissue environment itself conditions its dendritic cells. The main task of dendritic cells at the epithelial surfaces (skin and intestinal mucosa) is to avoid exaggerated and unnecessary inflammatory responses after the contact with harmless environmental factors and commensal microflora, at the same time avoiding the intrusion of pathogens. Candida albicans can be both a successful commensal and a pathogen in humans, infecting epithelial surfaces or internally. Its pathogenicity is greatest in immuno-compromized hosts. Chronic mucocutaneous candidiasis (CMC) – i.e. persistent or recurrent infection of skin, nail beds and mucous membranes – develops in patients with primary or secondary immunodeficiencies, including HIV. Protection is thought to be T-cell-mediated. Recently, interleukin (IL)-17-producing T helper (Th17)-cells have gained broad attention in anti-fungal defenses at epithelial surfaces. CMC is usually the earliest sign of Autoimmune PolyEndocrinopathy Candidiasis Ectodermal Dystrophy (APECED or APS1). This recessive disorder results from mutations in the autoimmune regulator (AIRE) gene. The AIRE protein is principally expressed in medullary thymic epithelial cells where it controls autoimmunity by regulating the expression of peripheral tissue-restricted antigens that induce self-tolerance in developing T cells. The cause of CMC in APECED has remained totally unexplained. Our preliminary results indicate that the secretion of IL-22 (a Th17-related cytokine) but not IL-17A is deficient in APECED patients and can cause chronic Candida infection in these patients. We hypothesize that IL-22 is much more important in protection against fungal pathogens on epithelial surfaces than IL-17A. The main objectives of the study are to elucidate the mechanism of CMC in APECED patients, to describe the population of IL-22 producing T helper cells and find out the dendritic cell subtypes and conditions that are necessary for the development of this T cell subtype in normal individuals.