"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7904
ETF7904 "Eesti keele prosoodia: variatiivsus ja interaktsioonid (1.01.2009−31.12.2012)", Eva Liina Asu-Garcia, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
ETF7904
Eesti keele prosoodia: variatiivsus ja interaktsioonid
Estonian prosody: variation and interactions
1.01.2009
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH351 Foneetika, fonoloogia 6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2009−31.12.2012
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009230 400,00 EEK (14 725,24 EUR)
01.01.2010−31.12.2010209 436,00 EEK (13 385,40 EUR)
01.01.2011−31.12.201113 386,00 EUR
01.01.2012−31.12.201213 386,00 EUR
54 882,64 EUR

Projekti uurimisobjektiks on eesti keele sõna- ja lauseprosoodia, mida uuritakse spontaanses kõnes. Spontaanne keelekasutus on väga varieeruv, mistõttu varem ongi eelistatud vaadelda pigem laborikõnet. Eesti spontaanse kõne foneetikat on samas kirjeldatud vähe. Keelekasutuse varieeruvus sõltub paljuski kasutaja sotsiaalsest taustast, milles olulist rolli mängib kõneleja piirkondlik taust, seda ka tänapäeva Eesti kontekstis, kus klassikalised murded on nivelleerunud. Kõige huvipakkuvamaks on kahtlemata lääne-eesti ja saarte murrete prosoodia, mille eripärale on avaldanud mõju ajaloolised kokkupuuted Skandinaavia keeltega. Seepärast on projekti üheks allteemaks saarte prosoodiliste erijoonte kirjeldus. Täpsemalt on kavas analüüsida Kihnu prosoodiat, võrreldes seda Muhu ja Saaremaa prosoodiaga. Sõnaprosoodia seisukohast uurime eesti keele vältetaju ning selle seost piirkondlike aktsentidega. Täpsustama peab vältetunnuste iseloomu ja püsivust nii spontaankõnes kui ka tajus. Üheks siiani pea-aegu uurimata teemaks on eesti keele sõna- ja lauseprosoodia omavaheline interaktsioon. Lähtume oletusest, et lauseintonatsioon mõjutab väldete realisatsiooni, neutraliseerides sageli eri väldetele omased toonikontuurid. Töös kasutatakse eksperimentaalse fonoloogia uurimismeetodeid, mis võimaldavad siduda fonoloogilise teooria eksperimentaalfoneetilise analüüsiga. Materjali analüüsitakse akustiliselt ning viiakse läbi tajukatseid. Projekti uurimistulemusi saab kasutada eesti keele kõnetehnoloogia rakenduste parendamisel (kõnesüntees ja -tuvastus) ning need täiendavad oluliselt eesti keele prosoodia alaseid teadmisi ka üldkeeleteaduse seisukohalt.
The project focuses on the study of Estonian word and sentence prosody which will be analysed in spontaneous speech. Spontaneous language usage is extremely varied which is why most prosodic research to date has preferred to use controlled speech. The phonetics of spontaneous Estonian has received little attention. The variation in language usage depends largely on the social background of the speaker, where regional background plays an important role. This is true also in the context of present-day Estonian where traditional varieties have been subject to levelling. Prosodically the most interesting varieties of Estonian are undoubtedly those spoken in West Estonia and the islands where the development of unique intonation patterns has been influenced by historic contacts with Scandinavian languages. Therefore, one of the sub-themes of the project is to describe the prosodic characteristics of Estonian insular varieties. More specifically, it is planned to analyse the prosody of the Island of Kihnu variety comparing it to the prosody of the Saaremaa and Muhu accents. In word prosody we aim to investigate the perception of Estonian quantity contrasts and its relationship with regional accents. The characteristics of the cues to quantity and their stability in both spontaneous speech and perception need further clarification. One of the understudied issues is the interaction of Estonian word prosody with sentence prosody. The starting point here is the assumption that utterance level intonation has an effect on the realisation of quantities, often neutralising their characteristic tonal contours. The methods of experimental phonology will be used in the work, which enable us to combine phonological theory with experimental phonetic investigation. The materials will be analysed acoustically, and perception experiments will be conducted. The results of the project can be used to improve the applications of Estonian speech technology (speech synthesis and speech recognition) and they will make a significant contribution to knowledge about Estonian prosody from the point of view of general linguistics.